Psoriaas ei ole ainult nahahaigus! 37 000 inimese mure raviraha vähesuse pärast ei tohi jääda nähtamatuks!
Eestis elab hinnanguliselt 35 000–37 000 psoriaasi põdevat inimest. See tähendab, et tegemist ei ole haruldase haigusega, vaid tervisemurega, mis puudutab märkimisväärset osa ühiskonnast. Ometi räägitakse psoriaasist vähe ning sageli piirdub inimeste teadmine sellega, et tegemist on ainult nahahaigusega.
Psoriaas on krooniline põletikuline ja mittenakkav haigus, millega inimene enamasti elab kogu elu. See ei ole lihtsalt naha kuivus, ketendus või kosmeetiline probleem. Haigus mõjutab inimese füüsilist tervist, vaimset heaolu, enesehinnangut, töölkäimist ja sotsiaalset elu.
Inimeste suhtumine võib haiget teha
Kõige raskem ei pruugi sageli olla haiguse füüsiline pool, vaid sellega kaasnev ühiskonna suhtumine. Punetav, ketendav nahk on nähtav ning tekitab tihti võõristust ja eelarvamusi. Mõni inimene pelgab psoriaasihaige kätt suruda, teine väldib temaga ühise basseini või sauna kasutamist. Ometi ei ole psoriaas nakkav. Seda ei saa teiselt inimeselt käepigistuse, puudutuse ega ühiste esemete kaudu.
Psoriaasiga kaasneda võivad terviseprobleemid
Psoriaasiga kaasnevad tihti ka teised terviseprobleemid nagu psoriaatiline artriit, südame-veresoonkonnahaigused, ainevahetushäired ja vaimse tervise probleemid. Seetõttu vajab inimene terviklikku lähenemist, mitte ainult nahalööbe ajutist leevendamist.
Eriti oluline on varajane diagnoosimine, järjepidev ravi ja regulaarne jälgimine. Tänapäevane meditsiin pakub mitmeid tõhusaid ravivõimalusi, sealhulgas bioloogilist ravi. Kuid ravivõimaluste olemasolu ei tähenda veel seda, et kõik inimesed jõuavad ravini õigel ajal.
Seetõttu võib pika ootamise ajal: põletik ja nahakahjustused püsida kauem; sügelus ja ebamugavus süveneda; tekkida rohkem või suuremaid haiguskoldeid; nahk lõheneda ja muutuda valulikuks; psoriaas hakata rohkem mõjutama igapäevaelu ja vaimset heaolu; sobiva ravi leidmine edasi lükkuda.
Ravirahade nappus ei tohi tähendada patsientidele ebamõistlikult pikki ooteaegu
Psoriaasi ravi kättesaadavus ei tohiks sõltuda sellest, kui palju raviraha on konkreetsel hetkel eelarves alles. Rahaliste vahendite puudumisest tingitud ravijärjekorrad ei tohi kujuneda ebamõistlikult pikaks. Juba kolmekuuline ooteaeg on psoriaasi põdeva inimese jaoks väga pikk periood, mille jooksul võib haigus püsida aktiivsena, põletik süveneda ning nahakahjustused laieneda.
Pikaajaline ootamine ei tähenda patsiendi jaoks pelgalt ebamugavust, vaid võib kaasa tuua süveneva sügeluse, valu, naha lõhenemise, uute haiguskollete tekke ning igapäevaelu ja vaimse heaolu märkimisväärse halvenemise. Samal ajal lükkub edasi sobiva ravi alustamine ja võimalus saavutada haiguse üle kontroll.
Ravile ligipääs ei tohiks jääda rahaliste vahendite taha seisma olukorras, kus patsient vajab abi juba praegu. Haiguse ravi edasilükkamine üksnes rahastuse puudumise tõttu ei ole patsiendi seisukohast aktsepteeritav lahendus. Vajalik on tagada piisav ravirahastus ja mõistlik ravile pääsemise aeg, et vältida olukorda, kus inimene peab oma tervise ja elukvaliteedi arvelt ootama kuude kaupa.
Tekib ka omamoodi nõiaring: psoriaas → nähtavad sümptomid ja ebamugavus → stress ja halvem uni → halvem elukvaliteet → raskem haigusega toime tulla.
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et haiguse kulg on väga individuaalne!
Millal tuleb abi otsida kohe?
- Nahk muutub kiiresti väga ulatuslikult punaseks
Kui suur osa kehast muutub järsku intensiivselt punaseks ja nahk näeb välja nagu oleks saanud tugeva põletuse, eriti kui lisanduvad külmavärinad, palavik, nõrkus, kiire pulss või väga tugev sügelus, võib tegemist olla erütrodermilise psoriaasiga. See on potentsiaalselt eluohtlik seisund ja vajab kiiret meditsiinilist abi. - Üle keha tekivad mädavillid/pustulid
Kui nahale tekivad järsku paljud väikesed mädavillid ning inimene tunneb samal ajal end haigena, on palavikus või külmavärinates, võib tegemist olla generaliseerunud pustuloosse psoriaasiga. See vajab kohest arstiabi, mitte tavapärase eriarstijärjekorra ootamist. - Inimene muutub üldiselt väga haigeks
Palavik, külmavärinad, tugev nõrkus, kiire südametegevus või vedelikupuuduse tunnused koos ulatusliku nahapõletikuga on ohumärgid.
Kiiremat arstlikku hindamist tasub taotleda ka siis, kui: psoriaas hoolimata ravist süveneb või ravi ei toimi; nahakahjustused on väga ulatuslikud; haigus põhjustab tugevat sügelust, valu või unehäireid; psoriaas mõjutab oluliselt inimese tööd, igapäevaelu või vaimset heaolu; tekivad uued sümptomid, mille puhul pole kindel, kas tegemist üldse on psoriaasiga.
Üks väga praktiline mõte
Kui dermatoloogi järjekord on pikk, ei tähenda see, et inimene peab kogu selle aja lihtsalt kannatama. Perearst saab hinnata haiguse raskust, ravivastust ja liigesevaevusi ning vajaduse korral muuta ravi või korraldada kiirema suunamise. Kui tekivad ülal kirjeldatud ägedad ja ulatuslikud sümptomid, tuleb pöörduda kiireloomulise arstiabi poole, mitte oodata plaanilist dermatoloogi aega.
Oluline roll patsiendiorganisatsioonidel – astu liikmeks!
Eesti Psoriaasiliidul on 326 liiget. See on tubli ja väärtuslik kogukond, kes aitab haigetel omavahel suhelda, kogemusi jagada, infot saada ning oma õiguste eest seista. Kuna Eestis on hinnanguliselt üle 35 000 psoriaasi põdeva inimese, näeme, kui suur osa haigetest jääb ühingu tegevusest kõrvale.
Meil oleks vaja jõuda rohkemate inimesteni. Psoriaasiliit saab olla kogu Eesti psoriaasikogukonna hääl, mis aitab kujundada paremat tervishoiukorraldust, suurendada teadlikkust ja seista patsientide huvide eest.
Samuti vajavad tähelepanu psoriaasihaigete vaimne tervis ja sotsiaalne toimetulek. Inimene ei pea loobuma ujumisest, sportimisest, reisimisest või teiste inimestega suhtlemisest ainult seetõttu, et tema nahal on nähtavad haigusnähud. Keegi ei tohiks tunda häbi haiguse pärast, mida ta ei ole ise endale valinud.
Psoriaasiga saab elada täisväärtuslikku elu. Selleks on vaja lisaks heale ravile ka mõistvat ühiskonda, teadlikke inimesi ja tugevat patsientide esindatust. Psoriaas ei tohi olla häbiasi ega põhjus, miks inimene tunneb end ühiskonnas kõrvalejäetuna.
Veronika Allas Georg Jurkanov
Saaremaa Psoriaasiühingu juht Eesti Psoriaasiliidu juhatuse esimees
Loe lisaks
Põletikuvastane toitumine ja eluviis
Need viis harjumust teevad nahale rohkem kahju kui kasu
Stress jätab ajurakkudesse armi
