Uuring näitab, et veresuhkru tase kõigub vähem neil, kes jaotavad oma kõndimise aja päeva peale ühtlasemalt ära.
Uuringus kõikus veresuhkur vähem neil, kes jagasid oma 45 minutit tempoka kõnni aja päeva peale ära. Võrreldes siis nendega, kes kõndisid sama kaua ühe jutiga. Vahe tuli eeskätt sellest, et glükoositase langes harvem väga madalale.
Kui tööpäev möödub toolil, tundub üks korralik jalutuskäik õhtul tervise jaoks üks õige asi olema. Päeva jooksul on aga toolil olnud juba mitu tundi edumaad teie tervise vastu tegutsemisel. Ajakirjas Obesity avaldatud uuringus vaatasid Ana J. Pinto ja kolleegid, kas sama kõnniaja jagamine lühikesteks pausideks muudab seda, kuidas organism glükoositaset reguleerib.
Viis minutit kõndi umbes iga tunni järel
Colorado uuringus osales 30 väheliikuvat, ülekaalu või rasvumisega täiskasvanut. Nad olid keskmiselt 34-aastased ja enda hinnangul istusid päevas keskmiselt kümme ja pool tundi. Teadlased jagasid nad kahte rühma. Mõlema eesmärk oli kuue nädala jooksul viiel päeval nädalas tempokalt kõndida 45 minutit päevas. Üks rühm tegi selle aja täis ühe jalutuskäiguga, teine läks umbes kord tunnis viieks minutiks kõndima.
Päevane sammude arv kasvas mõlemas rühmas ligikaudu sama palju. Vähemalt tunnise järjestikuse istumise osakaal vähenes aga üksnes neil, kes tegid päeva jooksul kõnnipause. Sammulugeja seis oli seega mõlemas rühmas üsna sarnane, tooli kasutusgraafik enam nii väga ei olnud.
Kõnnipausidega püsis glükoositase kauem tervislikus vahemikus
Teadlased jälgisid osalejate glükoositaset igapäevaelus õlavarrele kinnitatud anduriga. Kõnnipause teinud rühmas suurenes uuringus kasutatud vahemikus 3,9–7,8 mmol/l veedetud aja osakaal 82 protsendilt 94 protsendile. Ühe pika jalutuskäigu rühmas muutus sama näitaja 89 protsendilt 80 protsendile.
Kõnnipauside rühmas kõikus glükoositase vähem peamiselt seetõttu, et see püsis lühemat aega väga madalal. Päevased tipud jäid selles rühmas ligikaudu samaks.
Glükoositaluvuse test näitas erinevust ka laboris
Teadlased andsid osalejatele veeni kaudu glükoosi ja jälgisid seejärel mitu tundi, kuidas veresuhkur muutus. Testi jooksul mõõdetud glükoositasemete põhjal arvutatud koondnäitaja muutus kõnnipauside rühmas soodsamalt. Insuliinitundlikkus ehk see, kui hästi keha insuliinile reageerib, jäi mõlemas rühmas sisuliselt samaks.
„Meie uuring viitab, et see, kuidas me liikumise päeva peale jaotame, võib olla sama oluline kui see, kui palju me liigume,“ ütles uuringu autor Audrey Bergouignan.
Kas kõnnipausid võiksid aidata ennetada 2. tüüpi diabeeti?
See küsimus jääb järgmistele uuringute teemaks. Colorado katses oli osalejaid vähe, nende glükoosinäidud olid üldiselt normi piires ning jälgimisaeg piirdus umbes kuue nädalaga. Autorid tahavad nüüd teada, kas sarnane kõnnirütm annaks kasu ka eeldiabeedi, insuliiniresistentsuse või 2. tüüpi diabeediga inimestele.
Pika istumispäeva kohta annab uuring aga konkreetse tähelepaneku. Kui saad osa oma tavalisest kõnniajast tuua päeva sisse, saad sama liikumisajaga ka mitu pikka istumisjuppi katkestada. Sinu tool kannatab selle viieminutilise lahusoleku välja küll.
Viide uuringule
Loe lisaks
Parim ja tasuta viis südame tervist hoida
Mis hea põletiku halvaks teeb?
Miks on tööle kõndimine parem kui tavaline jalutuskäik
Krooniline stress võib südant kahjustada
Veidi kiiremini kõndimine aitab vormis püsida
Need sammud parandavad noorte vaimset tervist
Kõndimine ennetab kroonilist seljavalu
