Soovitused diabeetikutele infektsioonide ennetamiseks

Terviselehe küsimustele diabeetikute infektsioonide ennetamise kohta vastab Medicumi endokrinoloog dr Hiie Wipf.

Küsimused on ajendatud äsja ilmunud mahukast uuringust, mis ütleb, et teist tüüpi diabeediga inimestel on perearstiabi vajavate infektsioonide risk 51% ja haiglaravi vajavate infektsioonide risk 91% suurem. Selgus ka, et 2. tüüpi diabeediga inimestel on infektsioon ehk nakkushaigus südame-veresoonkonnahaiguste ja vähi järel sageduselt kolmas surma algpõhjus.

Mida soovitate diabeediga patsientidele infektsioonide ennetamiseks?

Infektsioonid on diabeedi puhul väga oluline teema, sest need on üks sagedasemaid diabeedi dekompensatsiooni põhjuseid. Kui veresuhkru kontroll ei ole hea, võib haigestumise risk olla suurem ja haiguse kulg raskem, sest krooniline hüperglükeemia nõrgestab immuunsüsteemi.

Infektsioonide ennetamise põhimõtted ei erine oluliselt üldrahvastikule soovitatust, kuid nende tähtsus on diabeediga inimestel suurem. Soovitan hoida veresuhkru võimalikult hästi kontrolli all, liikuda regulaarselt, toituda tervislikult, magada piisavalt ning vaktsineerida end vastavalt kehtivatele soovitustele.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata suuõõne tervisele, sest igeme- ja hambapõletikud võivad mõjutada ka veresuhkru kontrolli. Samuti tuleb olla tähelepanelik nahavigastuste suhtes, eriti jalgadel, kus isegi väikesed haavad võivad paraneda aeglasemalt ja muutuda infektsioonide väravaks

Kuidas infektsioonid mõjutavad diabeedi ravi?

Infektsioon käivitab organismis stressireaktsiooni, mille tulemusena suureneb stressihormoonide tootmine ning insuliini toime seepärast nõrgeneb. Selle tulemusena tõuseb sageli veresuhkru tase ning mõnel patsiendil võib olla vajalik diabeediravi ajutine korrigeerimine, vahel on otstarbeks kasutada ajutiselt insuliinravi.

Haiguse ajal tuleb veresuhkrut mõõta tavapärasest sagedamini ning pöörata tähelepanu piisavale vedelikutarbimisele, sest palaviku, oksendamise või kõhulahtisusega kaasneb suurenenud vedelikupuuduse risk. Insuliinravil olevatel patsientidel võib tekkida vajadus insuliiniannuste ajutiseks suurendamiseks.

1.tüüpi diabeediga patsientidel võib infektsioon vallandada diabeetilise ketoatsidoosi.

Eraldi tähelepanu vajavad metformiin ja SGLT2 inhibiitorid (empagliflosiin, dapagliflosiin jt). Ägeda haiguse, palaviku, oksendamise, kõhulahtisuse või vedelikupuuduse korral võib SGLT2 inhibiitorite kasutajatel suureneda ketoatsidoosi risk isegi normaalse veresuhkru taseme juures. Metformiini puhul võib vedelikupuudus ja neerufunktsiooni halvenemine suurendada laktatsidoosi risk. Seetõttu soovitatakse sageli mõlemad ravimid sellistes olukordades ajutiselt katkestada ning konsulteerida raviarstiga.

Kas palavikualandajatel ja põletikuvastastel ravimitel on koostoimeid diabeediraviga?

Tavalised palavikualandajad, näiteks paratsetamool, on üldjuhul diabeediraviga hästi sobivad.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, naprokseen, diklofenak jt) vajavad rohkem tähelepanu. Probleem ei ole niivõrd otseses koostoimes diabeediravimitega, vaid selles, et palaviku, oksendamise või kõhulahtisusega kaasnev vedelikupuudus võib koos nende ravimitega suurendada ägeda neerukahjustuse riski. Seetõttu tuleks nende kasutamisel olla ettevaatlik, iseäranis juba olemasoleva neerukahjustuse ja eakate patsientide korral.

Lisaks tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroidid (nt prednisoloon), mida kasutatakse mõnede põletikuliste haiguste raviks, võivad veresuhkrut märkimisväärselt tõsta ja nõuavad enamasti diabeediravi ajutist korrigeerimist.

Kas Eesti ravijuhised käsitlevad seda teemat?

Eesti 2. tüüpi diabeedi ravijuhend soovitab ägeda haiguse ajal, eriti insuliinravil olevatel patsientidel, veresuhkru sagedasemat jälgimist ning vajadusel ravi kohandamist. Samas ei ole nn haiguspäevade reeglid ehk juhised ravimite ajutiseks katkestamiseks ja ravi muutmiseks ägeda infektsiooni või vedelikupuuduse korral ravijuhendis väga detailselt käsitletud.

Viimastel aastatel on rahvusvahelistes soovitustes järjest enam rõhutatud nn haiguspäevade reegleid, eriti metformiini ja SGLT2 inhibiitorite kasutajatel. Nende eesmärk on vähendada dehüdratsiooni, ketoatsidoosi ja ägeda neerukahjustuse riski.

Haiguse ajal on oluline veresuhkru tavapärasest sagedasem kontroll, piisav vedeliku tarbimine ning riskipatsientidel ka ketokehade määramine. Vajadusel tuleb teatud ravimid ajutiselt katkestada ning seisundi halvenemisel või püsivalt kõrgete veresuhkrute korral pöörduda õigeaegselt arsti poole.

Informeeritud patsient, kes teab haiguspäevade põhimõtteid ja oskab neid rakendada, väldib enamasti raskeid tüsistusi ning vähendab haiglaravi vajadust.