Miks on tööle kõndimine parem kui tavaline jalutuskäik

Uuring näitab, et inimesed kõnnivad kiiremini ja tunnevad end tervematena siis, kui nende kõndimisel on selge eesmärk.

Suurepäraseks sammukiirendajaks on muidugi vajadus õigel ajal tööle või kooli jõuda. Ja kui sul pole vaja just tööle või kooli minna, leiab hea eesmärgi liikumiseks ikka. Kuid huvitav on, et erinevatel põhjustel kõndimine tekitab erinevat enesehinnangut.

“Leidsime, et utilitaarsetel eesmärkidel kõndimine parandab teie tervist märkimisväärselt ja seda tüüpi jalutuskäike on lihtsam oma igapäevaellu tuua,” ütles Ohio osariigi ülikooli linna- ja regionaalplaneerimise dotsent Gulsah Akar. “Nii et põhimõtteliselt peaksime nii linnaplaneerijate kui tavaliste inimestena püüdma seda teadmist võimalikult palju ära kasutada.”

Gulsah Akar, Professor and Chair, School of City & Regional Planning, Georgia Tech

Käimine on kasulik ka siis, kui selget eesmärki ja sihtpunkti pole

Teisalt näitavad 125 885 täiskasvanu vastused, kes olid 18 kuni 64 aastased, et mistahes kestusega ja mistahes eesmärgil kõndimine parandas samuti inimese enesetunnet. Pool miljonit erineval eesmärgil tehtud käiku – kodust tööle, kodust poodi, kodust vabaaja-tegevustele ja jalutamine lihtsalt jalutamise pärast – kinnitavad seose olemasolu käimise ja tervise vahel.

Teadlased leidsid ka, et kui inimene, kes suundus tööle, pikendas oma tööteed 10-minutilise jalutuskäigu võrra – näiteks suundus bussipeatusse, mis oli tavapärasest peatusest 10minutilise jalgsikäigu kaugusel – siis suurendas see tõenäosust tunda ennast tervemana 6% jagu võrreldes inimestega, kes kõndisid muudel põhjustel.

Teadlased leidsid, et inimesed, kes kõndisid tööle, kõndisid ka kiiremini kui need, kes käisid näiteks õhtusöögijärgsel jalutuskäigul.

“See tähendab, et jõusaalis käimine pole ainus viis trenni teha,” sõnas Akar.

Milline käimiskiirus minule sobib?

Tihtilugu räägitakse kehalise aktiivsuse puhul mõõdukast-keskmisest ja intensiivsest liikumisest. Kuidas neil vahet teha?

Keskmise intensiivsusega koormuseks peetakse liikumist, mille käigus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid inimene saab veel vabalt vestelda, on kirjas Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes. Aga kui tahaks kaalu alla saada või lihtsalt veidi rohkem pingutada, siis peaks kõnd olema siiski pisut tempokam. Intensiivsuse hindamine on tegelikkuses aga keerukam – võetakse arvesse seda, kui palju hapnikku me iga keha kilogrammi kohta minutis tarbime. Selle numbri väljaarvutamine pole lihtne, märkis Massachusettsi Amhersti Ülikooli teadlane Catrine Tudor-Locke. Ja võibolla pole see ka vajalik, sest lihtsam on mõõta sammude hulka minutis. Hiljuti avaldati viis aastat kestnud CADENCE uuringu tulemused, mis annavad hea orientiiri, kuidas käimise intensiivsust hinnata.

Mitu sammu minutis on hea?

Uuringu tulemustest järeldub, et 21 kuni 30aastastele on mõõduka intensiivsusega käimise tempo 120 sammu minutis või veidi kiirem; 31 kuni 40aastastele 120 sammu minutis; 41 kuni 50aastastele 115 ja kuni 60aastastele 105 sammu minutis. Veidi vanematel tasub juba sajast sammust “tagasihoidlikum” olla.

Intensiivseks liigutamiseks loetakse käimist siis, kui 21 kuni 30aastased teevad 135 või enam sammu minutis; 31 kuni 40aastased 130 sammu minutis; 41 kuni 50aastased 125 ja kuni 60aastased 120 sammu minutis. Need on muidugi keskmised väärtused ja neid lugedes tasub meeles pidada, et liikumine peab olema ikka terviseks, mitte hinge paelaga kaasastassimiseks – ei tasu üle pingutada. Eriti siis, kui tükk aega pikemaid-kiiremaid käike teinud pole kui diivanilt külmikuni ja lähimasse poodi … autoga. Viimane lause on loodetavasti kõigi Terviselehe lugejate jaoks ilmne liialdus, aga alguses tasub ikka mõõdukas olla.

Milline on tavaline kõndimistempo?

Teadlased ütlesid, et 90% uuringus osalejate loomulik kõndimistempo oli üle mõõduka tempo künnise. Kui nad käskisid inimestel lihtsalt tavalise kiirusega kõndida, siis tõenäoliselt liikusid nad kiiremini kui 100 sammu minutis.

Kõndides liikumine on odav, väheseid oskusi nõudev ja lihtsalt teostatav valik, mis võib drastiliselt inimeste tervist parandada! Uuring viitab lihtsale, kuid võimsale rahvatervise sõnumile: kõndige lihtsalt nii palju kui võimalik. “Meie ühiskond on liikumise meie elust välja projekteerinud,” ütleb uuringus osalenud teadlane Elroy Aguiar. “Meil on telerid, meil on autod, meil on puldid. On selge, et rahvatervise suunised füüsilise tegevuse jaoks on võimalik saavutada jalgsi käies.”

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!