Lageraie teeb katastroofilised üleujutused 18x sagedasemaks

Lageraie muudab katastroofilised üleujutused 18 korda sagedasemaks ning selle mõju võib kesta üle 40 aasta.

Lageraie võib muuta katastroofilised üleujutused 18 korda sagedasemaks ning nende mõju võib kesta üle 40 aasta, selgub Briti Columbia ülikooli (UBC) uuest uuringust.

Ühes valgala piirkonnas muutusid need äärmuslikud üleujutused ka rohkem kui kaks korda suuremaks — sündmus, mis varem toimus kord 70 aasta jooksul, toimub nüüd iga üheksa aasta tagant.

„See uuring seab kahtluse alla senised arusaamad metsade majandamise mõjust üleujutustele,“ ütles uuringu juhtiv autor dr Younes Alila, UBC metsandusteaduskonna hüdroloog. „Loodame, et tööstus ja poliitikakujundajad võtavad neid tulemusi arvesse – oluline pole ainult see, kui palju metsa maha raiutakse, vaid ka kus, kuidas ja millistes tingimustes.“

Sama raiemaht, erinevad üleujutused

UBC juhitud uuring tugineb ühele maailma pikima ajalooga metsanduskatsele Põhja-Carolinas asuvas Coweeta hüdroloogialaboris ning see avaldati ajakirjas Journal of Hydrology.

Teadlased analüüsisid kahte külgnevate nõlvadega valgala – üks põhjapoolne ja teine lõunapoolne – mis mõlemad raiuti lageraiega 1950. aastate lõpus. „Selgus, et näiliselt väikesed maastikutegurid – näiteks see, mis suunas nõlv avaneb – võivad määrata, kuidas valgala reageerib metsamajanduslikele sekkumistele,“ ütles uuringu esimene autor Henry Pham, UBC metsandusteaduskonna doktorant.

Põhjapoolsel nõlval, mis saab vähem otsest päikesevalgust ja säilitab rohkem niiskust, muutusid üleujutused 4 kuni 18 korda sagedasemaks. Keskmised üleujutuste suurused kasvasid 47% võrreldes olukorraga enne raiet ning suurimad üleujutused kasvasid koguni 105%.

Lõunapoolsel nõlval ei olnud samasugusel raiel peaaegu mingit mõju üleujutuste käitumisele.

Vanad üleujutusmudelid on vigased

Enamik traditsioonilisi üleujutusmudeleid põhineb lihtsustustel: kui raiuda X protsenti metsast, suureneb äravool Y protsenti. Kuid see uuring näitas, et sellised mudelid ei suuda ette näha äärmuslikke ja ebaühtlaseid üleujutusi, mis tekivad pärast maastiku häirimist.

„See eksperimentaalne tõendusmaterjal kinnitab vajadust paremate analüüsimeetodite järele,“ ütles dr Alila. „Kui kasutada õigeid tõenäosuslikke meetodeid ja pikaajalisi andmeid, ilmnevad palju tugevamad ja muutlikumad mõjud kui vanad mudelid prognoosivad.“

Lühidalt öeldes: metsamajanduslikud sekkumised ei tõsta lihtsalt üleujutuste keskmist taset – need võivad täielikult muuta valgala üleujutusrežiimi, muutes haruldased ja katastroofilised sündmused palju tavapärasemaks.

Kõige murettekitavam oli leid, et põhjapoolse nõlva üleujutusefektid püsisid enam kui 40 aastat, kinnitades, et metsaraietel võib olla pikaajaline mõju valgala võimele üleujutustega toime tulla – eriti olukorras, kus kliimamuutus toob kaasa rohkem äärmuslikke ilmastikunähtusi, ohustades allavoolu jäävaid kogukondi.

Poliitika, äärmuslikud ilmastikunähtused ja lageraie

Uuringul on vahetu tähtsus metsade majandamisele seal, kus toimub ulatuslik lageraie.

Dr Alila märkis, et uuringus kasutatud mudelit saab rakendada, et prognoosida, millised B.C. piirkonnad on praegu suuremas üleujutusriskis. Mudel võimaldab ka uurida, kuivõrd 2021. aasta üleujutuste ja hiljutiste Texase üleujutuste ulatus on seotud globaalse soojenemise ja/või maakasutuse ja metsakatte muutustega.

„Meie tulemused toovad esile, kuidas mitmed maastikutegurid mõjutavad üksteist keerukalt. Kuna kliimatingimused muutuvad, muutub nende dünaamikate mõistmine üha olulisemaks nii metsade kui ka veemajanduse seisukohalt.“

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!