Kuidas ajurakud sinu vastupidavust kasvatama panna

Et lihased jooksmisega vastupidavamaks muutuks, peab teatud ajurakud sisse lülitama. Loe, kuidas seda teha!

The Jackson Laboratory (JAX) ja Pennsylvania Ülikooli (UPenn) teadlased avastasid, et see, mis juhtub sinu ajus pärast jooksu, võib määrata, kas sinu vastupidavus aja jooksul paraneb. Hiljuti avastati ajurakud ehk neuronid, mis muutuvad regulaarse jooksmisega järjest aktiivsemaks – sarnaselt sellele, kuidas lihased treeninguga tugevamaks saavad. Lisaks lõlitavad need ajurakud sisse ka rasvapõletuse.

Kaheksandaks jooksupäevaks olid need neuronid peaaegu kaks korda aktiivsemad kui esimesel päeval. Kui teadlased need neuronid välja lülitasid, kasvas hiirte vastupidavus väga vähe – lausa poole võrra vähem kui tavalistel hiirtel. Nende neuronite aktiivsuseta ei parane hiirte vastupidavus, ükskõik kui intensiivselt nad jooksulindil spurtisid. Kui aga neuronite aktiivsust tõsteti, jooksid hiired üle kahe korra kauem kui kontrollgrupp.

„Mõte, et lihaste ümberkujundamine nõuab nende ajuneuronite väljundit, on päris suur üllatus,” ütles JAXi kaasprofessor ja uue töö kaasjuhtiv autor Erik Bloss. „See seab tõsiselt kahtluse alla tavapärase arusaama sellest, kuidas treening toimib.”

Miks need ajurakud ikkagi nii olulised on?

Need neuronid aitavad kehal pikema koormuse ajal rasvapõletusele üle minna. Ilma nendeta hakkab keha küll süsivesikuid põletama, kuid kütus saab otsa ja vastupidavus langeb. Teadlased tuvastasid kindla ajurakkude rühma, mis muutuvad aktiivseks umbes tunniks ajaks pärast jooksmise lõppu.

„See, et need neuronid on kõige aktiivsemad just pärast jooksu, oli väga intrigeeriv,” ütles Bloss. „See viitas, et neil on roll keha taastumisprotsessi käivitamise signaalimisel.”

„Kui anda tavalisele hiirele juurdepääs jooksurattale, jookseb ta korraga kilomeetreid,” ütles Bloss. Aga kui teadlased jutuksolevad ajurakud “vaigistasid”, ei suutnud hiired pea üldse joosta. “Nad hüppavad korraks peale, kuid ei suuda tempot hoida.”

Teises katses tehti need ajurakud aktiivseks tund aega pärast jooksutreeningut. Hiired, kes said selle treeningujärgse stimuleerimise, näitasid võrreldes kontrollrühmaga suuremat vastupidavuse kasvu, joostes treeningperioodi lõpuks pikemaid distantse ja saavutades suuremaid maksimaalseid kiirusi.

Need leiud seavad kahtluse alla traditsioonilise arusaama, et treeningu kasu tuleneb üksnes lihaste ajapikku toimuvast kohanemisest. Katsed näitavad, et aju toimib peamise koordineerijana, suunates ainevahetuslikke muutusi ja lihaste ümberkujundamist kogu kehas. See avastus võib tulevikus viia strateegiateni, mis tugevdavad või jäljendavad füüsilise aktiivsuse mõju või aitavad inimestel vastupidavust arendada.

Miks see inimese tervise jaoks oluline on?

Teadlased on veendunud, et sarnased rakud on olemas ka inimeste ajus, aga sarnaseid katseid ajurakkude “väljalülitamisega” inimeste peal muidugi teha ei lubata. Tulevikus võiks neid rakke mõjutada toidulisandite või ravimitega, mis aitaksid treeningu mõju võimendada. See oleks eriti väärtuslik eakatele, insuldist taastuvatele inimestele ja teistele, kelle jaoks intensiivne jooks kõne alla ei tule.

„On täiesti reaalne võimalus, et suudame tulevikus seda närvivõrgustikku ära kasutada, et mõõduka treeningu mõju võimendada,” ütles Bloss. „Kui suudame ajus jäljendada või tugevdada treeningulaadseid mustreid, võib see olla eriti väärtuslik eakatele või liikumispiirangutega inimestele, kes ei saa intensiivselt treenida, kuid võiksid siiski saada kasu treeningu kaitsvast mõjust ajule ja kehale.”

Seega on aju võimaluste kasutamise sisselülitamiseks vaja ennast liigutada. Treening vähendab ärevust, parandab mõtlemist ja tugevdab südant – seda kõike korraga. Mine liikuma – su aju treenib koos sinuga!

Reklaam Leia kanepist tehtud mugavad, stiilsed ja loodushoidlikud jalanõud ja kotid siit!