Kas Alzheimeri tõbe saab välja opereerida?

Väike kirurgiline operatsioon – lümfovenoosne anastomoos – võib Alzheimeri tõbe ravida, parandades vaimset ja füüsilist seisundit.

Väike, kuid kasvav hulk teaduslikke tõendeid viitab sellele, et kirurgiline lümfisoone ja veeni ühendamine ehk lümfovenoosne anastomoos (LVA) kaelapiirkonnas võib olla Alzheimeri tõve korral tõhus ravi. See ei tähenda Alzheimeri väljaopereerimist, vaid aju lümfisüsteemi võimekuse parandamist ilma aju ennast skalpelliga puutumata.

„LVA kujutab endast uudset kirurgilist strateegiat, mis on suunatud aju lümfisüsteemi talitlushäirele – see võib käsitleda üht olulist tegurit, mis on seotud Alzheimeri tõve kujunemise ja progresseerumisega,“ ütles artikli juhtivautor dr Chew Khong Yik, Singapuri Üldhaigla (SGH) plastilise, rekonstruktiiv- ja esteetilise kirurgia osakonna vanemkonsultant. „Siiski on vaja märkimisväärselt rohkem uuringuid, et kinnitada selle protseduuri tegelikku kasu.“ Uuringut juhtis SGH koostöös Duke-NUS Medical School’i ja National Neuroscience Institute’iga, mõlemad Singapuris.

Operatsioon parandab toksiinide eemaldamist

LVA on suhteliselt lihtne kirurgiline protseduur, mille käigus ühendatakse lümfisooned (tehakse anastomoos) naabruses asuvate veenidega, et parandada lümfivoolu. LVA kontseptsioon ei ole uus – seda kasutatakse tavaliselt lümfivoolu takistusest tingitud raske turse (lümfödeemi) leevendamiseks. Viimane tekib sageli vähiravi tüsistusena.

Viimastel aastatel on uuringud viidanud, et aju lümfisüsteemi ehk glümfaatilise süsteemi häire võib kaasa aidata Alzheimeri tõvega seotud muutustele. See puudutab ka beetaamüloidi naastude ja tau-valgu ladestuste tekke soodstamist. Aju “puhastussüsteem” aktiveerub just sügava une ajal! Aju lümfisüsteemi kahjustus võib vähendada neurotoksiinide eemaldamist – eriti une ajal. Aju lümfivoolu parandamiseks on soovitatud ravimeid, kuid nende tõhusus on olnud piiratud.

Luues otsese ühenduse lümfisoonte ja veenide vahel, viiakse “ajulümf” blokeeritud või talitlushäirega lümfiteedest mööda. See tagab pideva ja iseenesliku “ajulümfi” voolu paranemise. Plastilised kirurgid kuuluvad väheste spetsialistide hulka, kes valdavad LVA-s kasutatavaid mikrokirurgilisi tehnikaid ning pea ja kaela anatoomiat.

Foto Angela Roma

Patsientide peal tõestatud

Esialgsed uuringud on toetanud LVA operatsiooni kasulikkust Alzheimeri tõvega patsientidel: täheldatud on kognitiivsete testide tulemuste paranemist ning mõnel juhul märkimisväärset vaimse ja füüsilise funktsioneerimise paranemist. Jutt on enam kui 200 patsiendist, kellele selline operatsioon tehtud on. Mõned uuringud on seostanud neid kliinilisi paranemisi tõenditega suurenenud lümfivoolust. „LVA kujutab endast uudset ravistrateegiat, mis võib täiendada olemasolevaid ravimeetodeid ja pakkuda uut lootust AT patofüsioloogia käsitlemisel,“ järeldasid dr Chew ja kaasautorid. „Koostööl põhinevate, pikaajaliste kliiniliste uuringute kaudu võib LVA kujuneda mitte ainult praeguste Alzheimeri tõve ravimeetodite täienduseks, vaid ka võimalikuks ravivõimaluseks teiste neurodegeneratiivsete haiguste korral.“

Mis on Alzheimeri tõbi?

Alzheimeri tõbi on progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mis kahjustab aju närvirakke ja nende omavahelisi ühendusi.
Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse põhjus, moodustades ligikaudu 60–70% kõigist dementsuse juhtudest.
Dementsus ei ole üks konkreetne haigus, vaid sündroom ehk sümptomite kogum, mis hõlmab mälu, mõtlemise, otsustusvõime ja igapäevase toimetuleku halvenemist.
Alzheimeri tõve korral kogunevad ajus ebanormaalsed valgud – amüloid-beeta naastud ja tau-valgu kogumid –, mis häirivad ajurakkude normaalset talitlust.
Aja jooksul ajurakud kahjustuvad ja hukkuvad, põhjustades aju mahu vähenemist.
Haigus algab tavaliselt lühimälu häirega, kuid progresseerudes mõjutab ka kõnet, orientatsiooni, isiksust ja käitumist.
Kuigi dementsusel võib olla erinevaid põhjuseid (nt veresoonkonnahaigused või Parkinsoni tõbi), on Alzheimeri tõbi neist kõige levinum.
Haigus süveneb aastate jooksul ning vajab järk-järgult üha enam kõrvalabi.