Iisrael paneb halvatud käima

Iisraeli läbimurre annab lootust halvatutele: Tel Avivi Ülikooli (TAU) teadlaste laboris kasvatatud seljaaju siiratakse inimesele.

Mis oleks, kui me suudaksime taastada kõndimisvõime inimestel, kes on kaotanud selle vigastuse või haiguse tõttu? See visioon on nüüd reaalsusele lähemal kui kunagi varem. Kolm aastat tagasi õnnestus Tel Avivi Ülikooli teadlastel esmakordselt laboris valmis kasvatada inimese seljaaju. Sellest ajast alates on edasiminek olnud kiire — loomkatsetes saavutati enneolematuid tulemusi. Nüüd katsetatakse seda tehnoloogiat esmakordselt inimeste peal.

Inimese seljaaju ehitus

Prof. Tal Dvir, TAU Sagoli Regeneratiivse Biotehnoloogia Keskusest, Nanotehnoloogia Keskuse juhataja ja biotehnoloogiafirma Matricelf teadusdirektor, selgitab:
„Seljaaju koosneb närvirakkudest, mis edastavad elektrilisi signaale ajust igasse kehaossa. Kui seljaaju rebeneb trauma tõttu — näiteks autoõnnetuse, kukkumise või lahinguvigastuse tagajärjel — katkeb ka see ahel. Seda võib võrrelda läbilõigatud elektrikaabliga: kui otsad kokku ei puutu, ei saa signaal edasi kanduda. Kaabel ei juhi voolu ja samamoodi ei saa inimene edastada signaale vigastuskohast allapoole.”

See on üks vähestest vigastustest inimkehas, millel puudub loomulik taastumisvõime. „Neuronid on rakud, mis ei jagune ja uusi rakke ei tekita. Need ei ole nagu naharakud, mis paranevad pärast vigastust. Nad on pigem sarnased südamelihasrakkudega: kui kahjustus kord tekib, ei suuda keha neid taastada,” märgib prof. Dvir.

Isikupärastatud seljaaju implantaadi loomine

Mittetaastuvate neuronite probleemi ületamiseks töötasid TAU teadlased välja täielikult isikupärastatud protsessi. Patsiendilt võetakse vererakud ja muudetakse geneetilise ümberprogrammeerimise abil embrüonaalsete tüvirakkude sarnasteks rakkudeks, mis on võimelised arenema mis tahes keharakkudeks.

Samal ajal kasutatakse patsiendi rasvkoest saadud aineid (nt kollageeni ja suhkruid), et valmistada unikaalne hüdrogeel. „Selle geeli ilu seisneb selles, et on samuti isikupärastatud, täpselt nagu rakud. Paneme ümberprogrammeeritud rakud geeli sisse ja matkime seljaaju embrüonaalset arengut,” selgitab prof. Dvir.

Tulemuseks on täielik kolmemõõtmeline implantaat. „Me ei muuda rakke pelgalt motoorseteks neuronideks — sest ainult rakud meid ei aita — vaid kasvatame neist kolmemõõtmelise koe: seljaaju närvivõrgustikud. Umbes kuu aja pärast saame 3D implantaadi, mis sisaldab hulgaliselt neuroneid, mis edastavad elektrilisi signaale. Need siiratakse kahjustatud piirkonda.”

Seljaaju taastamise loomkatsetest inimese seljaaju ravini

Esimesena katsetati implantaati laboriloomadel. „Me näitasime, et suudame ravida krooniliste vigastustega loomi. Mitte neid, kes olid äsja vigastada saanud, vaid loomi, kellel oli vigastusest möödunud pikk aeg — nagu inimesel rohkem kui aasta pärast vigastust. Enam kui 80% loomadest taastas kõndimisvõime, täielikult” selgitab prof. Dvir.

Need tulemused esitas meeskond Iisraeli tervishoiuministeeriumile. „Umbes kuus kuud tagasi saime esialgse loa alustada kliinilisi katseid kaheksa patsiendiga. Otsustasime, et esimene patsient on kindlasti iisraellane. See on kahtlemata rahvusliku uhkuse asi. Tehnoloogia töötati välja siin, Tel Avivi Ülikoolis ja Matricelfis, ning juba algusest peale oli selge, et esimene operatsioon tehakse just Iisraelis Iisraeli patsiendile,” ütleb ta.

Uuringu järgmise etapi visualiseering – inimese seljaaju implantaadid paralüüsi raviks Illustratsioon: Sagoli Regeneratiivse Biotehnoloogia Keskus

Esimene seljaaju siirdamine toimub aasta jooksul

Esimese implantaadi siirdamine inimkehasse toimub tõenäoliselt aasta jooksul. Esialgsetes katsetes keskendutakse patsientidele, kelle halvatus on suhteliselt hiljutine — umbes aasta jooksul pärast vigastust. „Kui tõestame, et ravi toimib, on kõik võimalik ning saame ravida igasuguseid vigastusi,” ütleb prof. Dvir.

Algatuse taga seisavad võtmeisikud nii akadeemilistest ringkondadest kui tööstusest. Prof. Dvir asutas Matricelfi 2019. aastal koos dr. Alon Sinai’ga, tuginedes revolutsioonilisele organitehnikale, mis töötati välja TAU-s ning litsentsiti läbi ülikooli tehnosiirdefirma Ramot. Ettevõtte tegevjuht on Gil Hakim ning teadusliku arenduse eest vastutab dr. Tamar Harel-Adar oma meeskonnaga. „Nad viisid meid regulatiivsete lubadusteni uskumatult kiiresti — see on hämmastav,” ütleb prof. Dvir.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Murrangulisest teadustööst seljaaju vigastusega patsientide ravini

Gil Hakim, Matricelfi tegevjuht, selgitab: „See verstapost tähistab üleminekut teedrajavast teadustööst patsientide ravini. Esmakordselt viime aastatepikkuse eduka eeltöö praktiliseks protseduuriks inimeste jaoks, kes elavad halvatusega. Meie lähenemine — kasutada iga patsiendi enda rakke uue seljaaju kasvatamiseks — kõrvaldab peamised riskid ja asetab Matricelfi regeneratiivse meditsiini esirinda. Kui see õnnestub, võib sellest saada uus ravistandard seljaaju vigastuste parandamisel, /…/, millele seni puudub tõhus lahendus. See esimene protseduur pole ainult teaduslik läbimurre, vaid pöördepunkt Matricelfi jaoks ning samm terviseprobleemi valdkonnas, mida seni peeti ravimatuks. Me oleme uhked, et just Iisrael juhib seda ülemaailmset tööd, ning oleme täielikult pühendunud sellele, et viia see uuendus patsientideni kõikjal maailmas.”

Viide: https://english.tau.ac.il/research/engineered-spinal-cord