Autor: Kas peagi saab end puukide levitatava vastiku borrelioosi eest vaktsiiniga kaitsta? Tõenäosus, et just nii läheb, on väga suur.
Puukentsefaliidi vastu on vaktsiin Eestis olnud juba aastakümneid, kuid borrelioosi ehk Lyme’i tõve vastu pole seni inimestele kasutatavat vaktsiini olnud. See võib aga lähiaastatel muutuda. 2026. aasta kevadel avalikustati seni kõige kaugemale jõudnud borrelioosivaktsiini III faasi uuringu tulemused ning need annavad põhjust mõõdukaks optimismiks.
Borrelioos on Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõige levinum puukide kaudu leviv nakkushaigus. Eestis registreeritakse igal aastal tuhandeid haigusjuhte ja ilmselt jäävad paljud juhud ka diagnoosimata. Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 3276 puukborrelioosi ja 143 puukentsefaliidi juhtu. Erinevalt puukentsefaliidist põhjustab borrelioosi bakter Borrelia burgdorferi ning haigust saab ravida antibiootikumidega. Probleem on selles, et diagnoos jääb sageli hiljaks või seostatakse hilisemaid sümptomeid muude tervisehädadega.
Kõige lootustandvam borrelioosivaktsiini kandidaat on VLA15
Praegu on kõige kaugemale jõudnud Pfizeri ja Valneva koostöös arendatav vaktsiin VLA15. Tegemist on kuuevalentse valgupõhise vaktsiiniga, mis on loodud kaitsma nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas levivate peamiste borreeliatüvede vastu.
Vaktsiin toimib huvitaval viisil. See ei ründa bakterit inimese organismis, vaid tekitab antikehi, mis hävitavad borreeliad juba puugi seedekulglas enne, kui need jõuavad inimese verre. Seetõttu on vaktsiini eesmärk nakkust ennetada, mitte ravida juba tekkinud haigust. Seda enam, et ühe haigusjuhu ravi maksab USAs keskmiselt juba üle 1200 dollari. Mis tähendab, et ka Eestis põhjustab borrelioos miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju – eriti kui arvestada ka nende haigestumistega, mis diagnoosimata jäävad, kuid mille tagajärgedega ikka tegelema peab ning saamata jäänud tuluga, haigushüvitiste jmt.
Kolmanda faasi vaktsiiniuuringus osales üle 9400 inimese
2026. aasta märtsis avalikustatud uuringusse kaasati ligi 9400 osalejat vanuses 5+ aastat USA-st, Kanadast ning Euroopast. Osalejad said neli vaktsiinidoosi või platseebot. Tulemused näitasid, et vaktsiin vähendas borrelioosi haigestumise riski 73,2 protsendi võrra võrreldes platseeboga. Samuti ei ilmnenud tõsiseid ohutusprobleeme.
Samas tekkis uuringus statistiline probleem. Haigusjuhte esines uuringuperioodil oodatust vähem ning seetõttu ei täitunud üks eelnevalt määratud statistiline kriteerium. Teisisõnu – vaktsiin näis töötavat hästi, kuid teaduslik kindlus jäi pisut alla uuringuplaanis ettenähtud lävendi. Sellest hoolimata on Pfizer ja Valneva teatanud, et kavatsevad taotleda vaktsiinile müügiluba.
Millal võiks vaktsiin kasutamiseks valmis olla?
Praegu on keeruline täpset kuupäeva ennustada. Ravimiametid peavad hindama nii efektiivsust kui ka ohutust. Mitmed analüütikud peavad siiski võimalikuks, et vaktsiin võiks saada heakskiidu ning jõuda kasutusele 2027. aasta jooksul või järel.
Kui see juhtub, oleks tegemist esimese inimesele mõeldud borrelioosivaktsiiniga pärast seda, kui LYMErix 2002. aastal turult kadus. Tollase vaktsiini eemaldamise põhipõhjuseks ei olnud tõendatud ohtlikkus, vaid nõrk müük ja avalikkuse mure võimalike kõrvaltoimete pärast.
Ka Moderna töötab borrelioosivaktsiini kallal
Lisaks Pfizerile ja Valnevale arendab borrelioosivaktsiine ka Moderna. Nende mRNA-põhised kandidaadid on praegu veel keskfaasi kliinilistes uuringutes ning jäävad arendusjärgus VLA15-st maha.
Millal peaks borrelioosi kahtlustama?
Borrelioosi kõige tuntum tunnus on hammustuskoha ümber tekkiv laienev punetav laik ehk rändav erüteem. Sageli meenutab see märklaua kujutist, kuid mitte alati. Sellise lööbe ilmnemisel võib arst diagnoosida borrelioosi ka ilma vereanalüüsita.
Varajased sümptomid võivad olla:
- väsimus,
- palavik,
- peavalu,
- lihas- ja liigesevalud,
- gripitaoline enesetunne.
Kui haigus jääb ravimata, võivad tekkida närvisüsteemi kahjustused, südamerütmihäired, liigespõletikud ning pikaajalised terviseprobleemid.
Oluline on teada, et ainult väsimus aastaid pärast puugihammustust ei tähenda automaatselt borrelioosi. Kroonilisel väsimusel võib olla palju põhjuseid ning positiivne borrelioosi antikehade test ei tõesta tingimata aktiivset haigust.
Kas apteegis müüdavaid kiirteste tasub usaldada?
Eesti apteekides müüakse mitmeid borrelioosi kiirteste. Need ei otsi bakterit ennast, vaid organismi toodetud IgM- ja IgG-antikehi.
See tähendab, et:
- väga varase nakkuse korral võib test jääda negatiivseks;
- positiivne tulemus ei pruugi tähendada aktiivset haigust;
- antikehad võivad püsida veres aastaid pärast läbipõetud nakkust.
Seetõttu ei soovita spetsialistid kodust kiirtesti kasutada lõpliku diagnoosi alusena. Positiivne tulemus vajab kinnitamist laboratoorsete analüüsidega ning tõlgendamist koos sümptomite ja haiguslooga.
Üks olulisemaid vaktsiine lähitulevikus
Praegu põhineb borrelioosi ennetamine peamiselt puugihammustuste vältimisel, naha kontrollimisel pärast looduses viibimist ning puugi kiirel eemaldamisel. Kui VLA15 saab müügiloa, võib lähiaastatel tekkida võimalus kaitsta end ka vaktsiiniga.
Arvestades, et kliimamuutused soodustavad puukide levikut ning borrelioosijuhtude arv püsib paljudes Euroopa riikides kõrge, võib sellest saada üks olulisemaid uusi vaktsiine järgmise kümnendi jooksul.
Loe lisaks
Pärast puugi eemaldamist desinfitseeri hammustuskoht!