Autor: Eesti oma meretuulepark oleks 2026. a. jaanuaris elektri börsihinda kaks korda kahandanud! Toetusi tuleks maksta CO2 kvoodi müügi rahadest.
Viimastel päevadel on ajakirjanduses taas olnud palju segadust selle üle, kuidas uued tuulepargid ikkagi mõjutaksid elektri hinda. Valitsuspoliitikud on selle osas jätkuvalt kõhklevad ning eksperdid esitavad täiesti erinevaid arvutusi. Selge on see, et Eestis on vaja juurde nii tuuleparke kui ka salvestus- ja reservvõimsusi. Soodsama elektri hinna saavutamiseks peame aga viima miinimumini nende tundide arvu, kus kalli hinnaga reservvõimsustest elektrit toodetakse.
Analüüsid kinnitavad taastuvenergia hinda langetavat mõju
Tuuleenergial on elektri hinda alandav mõju ka ilma salvestuse lisandumiseta. Seda tõsiasja kinnitavad viimaste aastate jooksul TalTechi, Eesti Panga, Tööandjate Keskliidu ja Kliimaministeeriumi enda poolt tehtud või tellitud erinevad analüüsid. Kuigi detailides, näiteks optimaalses taastuvenergia osakaalus või selle saavutamiseks vajalikes meetmetes, on olnud erinevusi, on kõik analüüsid näidanud, et madala omahinnaga taastuvenergia tootmisvarade lisandumine süsteemi toob hinna alla.
Näiteks TalTechi uuringust selgus, et tuule- ja päikeseenergia tootmise suurenemine aitab elektrihinda langetada niikaua, kui see moodustab kuni 80% elektritarbimisest. Hetkel on tuule- ja päikeseenergia osakaal vaid natuke üle kolmandiku aastasest tarbimisest, seega meil oleks vaja vähemalt kaks korda rohkem tootmisvõimsust. Kuna päikeseenergia potentsiaal on suuresti ammendatud, saab see tulla ainult tuulest. Uuringus pole seejuures arvesse võetud parasjagu toimuvat akusalvestuse hüppelist lisandumist, mis suurendab tuule- ja päikeseelektrijaamade kulutõhusust veelgi.
Meretuulepark oleks elektri börsihinda kahandanud kaks korda!
Taastuvenergia Koja enda hiljutine analüüs näitab, et 800 MW võimsusega meretuulepark oleks 2026. aasta jaanuarikuus vähendanud elektri börsihinda kaks korda ehk 75 miljoni euro võrra. Riikliku garantiimeetme kulu oleks olnud 15 miljonit eurot ning kokkuvõttes oleksid tarbijad säästnud 60 miljonit eurot vaid ühe kuuga. Sarnase arvutuse saaks edukalt teha ka maismaatuuleparkide näitel, ent planeeringute seiskumise tõttu ei ole näha, et lähiaastatel sellises mahus tuuleparke maismaale lisanduks.
Kardame eksporti, aga sõltume impordist
Tõsi, eeltoodud arvutuses jäävad elektri ekspordivood muutumatuks, kuigi tegelikkuses Põhja-Euroopa ühisel Nord Pool elektriturul see nii ei pruugi olla. Kui arvestaksime sisse ka võimaliku elektri ekspordi, siis oleks Eesti tarbijate võit väiksem, kuid koos garantiimeetme kuluga siiski 21 miljonit eurot kuus. Selline tulemus juhtuks olukorras, kus Eesti riik rajaks ainsana regioonis uusi tuuleparke, teised aga mitte, ning suur osa meie toodangust läheks mitte oma tarbimise katmiseks, vaid ekspordiks regionaalsel turul.
Tegelikkus on aga täiesti vastupidine. Leedus ehitatakse parasjagu üle 600 MW ning Soomes ja Rootsis üle 1000 MW mahus uusi maismaatuuleparke, samuti planeerivad kõik riigid meretuuleparkide rajamist. Kui naabrid ehitavad uusi võimsusi oluliselt kiiremas tempos kui meie, võime juba õige pea olla ainus Balti riik, kes ostab suure osa elektrist teistelt sisse. Sellel impordisõltuvusel on mitu olulist tagajärge. Esiteks on see ohuks meie energiajulgeolekule, kuna viimased aastad näitavad, et välisühendused võivad ootamatult puruneda. Teiseks jääme niimoodi ilma energiamajanduse arenguga seotud uutest töökohtadest ning raha voolab Eesti majandusest lihtsalt välja. Kolmandaks vähendab see riigi atraktiivsust uute investorite silmis.
Kui elektri hind jääb kõrgeks, siis toetust ei maksta
Taastuvenergia skeptikute argumendis on oluline loogikaviga: ühelt poolt ütlevad nad, et tuulepargid elektri hinda alla ei tooks, aga samal ajal kardavad, et tootjatele tuleks madala elektri hinna tõttu miljonitesse ulatuvat toetust maksta. Kui tuulepargid elektrihinda alla ei too, siis ei pea ju ka muretsema sellepärast, et tuleb toetust maksta!
Siin tuleb selgitada, kuidas tegelikult toimib vähempakkumise võitjatele antav riiklik garantii. Nimelt lepivad riik ja elektritootja kokku garanteeritud müügitulumääras ehk minimaalses elektri hinnas, mille puhul on projektid finantseeritavad, aga mis samal ajal tooks ka tarbijatele kasu. Kui elektritootja börsilt saadav tulu on sellest madalam, siis kompenseerib riik tootjale puudujääva summa. Kui on vastupidi – elektri hind ületab pakutud taset – maksab tootja omakorda riigile raha tagasi.
Uue maismaatuuleenergia vähempakkumise tingimuste järgi saavad tootjad kompensatsiooni ainult siis, kui elektri börsihind on madalam kui 45 €/MWh ning toetust ei maksta rohkem kui 20 €/MWh. Tuleb tähele panna, et 45 €/MWh on tänases olukorras väga odav elektri hind. 2026. aasta jooksul on seni vaid 3% ajast ehk täpsemini 9 tunni vältel elektri hind olnud sellest madalam.
Niisiis toetust makstakse ainult siis, kui elektri hind kukub enneolematult madalale, mis oleks praegusel hetkel tarbijatele väga hea uudis. Kui tuulepargid aga elektri hinda sellisel määral alla ei too, siis ka toetust ei maksta, kuna tootjad saavad vajaliku tulu kätte börsilt. Seega ei ole võimalik olukord, kus elektri hind ei lange, aga samal ajal maksame tootjatele toetust.
Toetust tuleks maksta CO2 kvoodi müügi rahadest
Tarbijatel oleks võimalik veel rohkem säästa, kui riik kaaluks tuuleparkide garantiimeetme kulu katmist CO2-vahenditest ehk Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi tulust, nagu tehakse näiteks Rumeenias. Need vahendid ongi just mõeldud kliima- ja taastuvenergia investeeringute tegemiseks.
Oluline on lisada veel, et hinnavaheleping ei ole ainus viis investeerimiskindluse loomiseks turul. Näiteks töötavad Eesti ametnikud parajasti välja uut riiklikku laenugarantiid suurtele energiainvesteeringutele. Üks on aga selge: hiljutisel Delfi energeetikakonverentsil ütlesid turuosalised välja, et ükskõik millise uue tootmisvõimsuse rajamiseks on vaja meetmeid, mis aitaksid hinnariski leevendada ja kapitalikulu kanda. Näiteks hiljuti läbiviidud Eleringi sagedusreservide hanke tulemusena ehitavad turuosalised 236 MW mahus gaasielektrijaamu või akusid ning riik maksab neile elektri tootmise eest 50 miljonit eurot aastas. Fermi Energia kinnitas samuti hinnavahelepingu vajalikkust tuumajaama rajamiseks ning ka Energiasalve vesisalvesti ehituse algus ootab riigi garantii taga.
Reservvõimsusi on vaja, aga need on kallid
Keegi ei kahtle selles, et lisaks tuuleparkidele on Eestis vaja juurde salvestus- ja reservvõimsusi. Neid on vaja sõltumata taastuvate tootmisallikate lisandumisest, kuna muud tootmisvarad lähevad aeg-ajalt ootamatult rikki või on hoolduses, kaablid võivad minna rikki või tarbimine erineda prognoositust. Samas valitses Delfi energeetikakonverentsil turuosaliste vahel konsensus, et ükski reservjaam ei suuda alla 150 €/MWh hinnaga elektrit toota. See on samas suurusjärgus nagu oli selle aasta jaanuari ja veebruari keskmine elektri börsihind.
Vanad põlevkiviplokid toodavad sellest veelgi kallima hinnaga ning uute põlevkivielektrijaamade ehitamiseks puudub pankadel valmisolek laenu anda. Tuumajaamade hinnaprognoos on aga üldse kõigist alternatiividest kõige kallim. Näiteks Soomes asuva uue ja Euroopa suurima tuumaelektrijaama Olkiluoto 3 toodangu hind on üle 250 €/MWh. Eestisse planeeritava väikese moodultuumareaktori kohta puuduvad täpsed andmed, kuna selliseid jaamu ei ole kuskil maailma veel rajatud, aga ühe sektori kõige usaldusväärsema mõttekoja Bloombergi värske analüüs prognoosib nende elektritoodangu hinnaks ligi 340 €/MWh.
Soodsama elektri hinna saavutamiseks peame seega viima miinimumini nende tundide arvu, kus kalli hinnaga reservvõimsustest elektrit toodetakse, ning ainus viis selleks on just taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine. Uute jaamade turule toomiseks on aga vaja luua investeerimiskindlus vähempakkumiste või muude garantiimeetmete kaudu.
Autor Silver Sillak on Taastuvenergia Koja juhataja
Loe lisaks
Euroopa ehitab elektrihinna langetamiseks meretuuleparke
Elektrivõrku stabiliseerivad akud on tavaliseks muutunud
Odav vesinik ilma plaatinat kasutamata
Hiina vähendas reostust taastuvenergia abil!
Ka Trump ei peata taastuvenergia kasvu