Halb keskkond kahjustab südame tervist

Arstid soovitavad fossiilkütuste kasutamise vähendamist; linnaplaneerimist, et oleks rohkem rohelust ja puhast transporti ning vähem müra.

Maailma suurimad südamearstide organisatsioonid hoiatavad värskes ühises seisukohavõtus, et õhusaaste, müra, kuumus ja keemiline reostus ei ole ainult keskkonnaprobleemid — need mõjutavad otseselt ka südame tervist ning põhjustavad miljoneid surmajuhtumeid aastas. Arstid kutsuvad riike kiiresti tegutsema, et inimeste kokkupuudet nende ohtudega vähendada.

Ühise avalduse tegid Euroopa, Ameerika ja maailma südamearstide katusorganisatsioonid. Nende hinnangul on keskkonnastressorid seotud umbes 4–6 miljoni südame-veresoonkonnahaigustest tingitud surmaga aastas. See tähendab, et ligikaudu iga viies südamehaigustest põhjustatud surm maailmas on seotud keskkonnamõjudega.

Südamekahjustajate nimekiri on pikk

Arstid rõhutavad, et riskitegurite nimekiri on laiem, kui inimesed tavaliselt arvavad. Lisaks õhusaastele mängivad rolli ka liiklus- ja tööstusmüra, lennukimüra, liigne tehisvalgus, plast ja kemikaalid ning kliimamuutusega seotud äärmuslik kuumus.

„Südame-veresoonkonnahaigused on endiselt maailma peamine surmapõhjus ning keskkonnastressorid on muutunud nende vaikseteks kiirendajateks,“ ütles avalduse juhtiv autor professor Thomas Münzel.

„Meie sõnum on selge: puhtam õhk, vaiksemad linnad ja stabiilsem kliima ei ole ainult looduskaitse eesmärgid — need on hädavajalikud südame tervisele.“

Tema sõnul ei saa südant vaadata ülejäänud keskkonnast eraldi. „Süda ei tööta vaakumis — see töötab ökosüsteemis,“ lisas professor Thomas F. Lüscher, üks avalduse vanemautoreid. „Keskkonnariskid peavad seisma samal tasemel suitsetamise, kõrge vererõhu ja diabeediga, kui me hindame inimese südameriske ja planeerime ennetust.“

Eriti suur löök langeb teadlaste sõnul madalama ja keskmise sissetulekuga riikidele, kus saastetase on kõrgem ja kaitsemeetmed nõrgemad. Samuti kannatavad rohkem eakad, lapsed ja krooniliste haigustega inimesed.

Ameerika kardioloogide ühenduse president Christopher Kramer rõhutas, et teaduslik tõendusmaterjal on nüüd piisav, et mitte enam oodata. „Uuringud näitavad selgelt, et saaste, müra ja tõusvad temperatuurid kahjustavad tervist. Aeg tegutsemiseks on käes — see on vältimatu, kui tahame vähendada südamehaiguste koormust kogu maailmas,“ ütles ta.

Arstid annavad poliitikutele selgeid nõuandeid

Maailma Südameföderatsiooni asepresident professor Amam Mbakwem lisas, et probleemide lahendamisel peab alustama nende juurtest. „Kui tahame südamehaigusi ravida ja ennetada, peame tegelema algpõhjustega. Õhusaaste ja muu reostus tabab kõige valusamalt just kõige haavatavamaid inimesi. Kõik sektorid peavad nüüd tegutsema, et riske vähendada.“

Arstid kutsuvad valitsusi kehtestama rangemaid õhu- ja müranorme, vähendama fossiilkütuste kasutamist ning piirama mürgiste kemikaalide levikut. Samuti soovitatakse linnu planeerida nii, et oleks rohkem rohelust, vähem müra ja rohkem puhast transporti.

Oluline roll on ka tervishoiusüsteemil endal. Avalduses rõhutatakse, et ka haiglad ja meditsiinisüsteemid peaksid vähendama oma keskkonnajalajälge ning olema paremini valmis kliimamuutuse mõjudeks, nagu kuumalained.

Saastamine mõjutab ka laste südameid

Ameerika Südameassotsiatsiooni president Stacey E. Rosen tõi välja, et mõju võib alata juba varases eas. „Üha enam tõendeid näitab, et keskkonnamõjud lapsepõlves võivad mõjutada südame tervist kogu elu jooksul. Me peame südant kaitsma algusest peale — ja see tähendab ka planeedi kaitsmist,“ ütles ta.

Arstide ühine sõnum on lihtne: keskkonna parandamine ei ole ainult looduse hoidmine, vaid otsene investeering inimeste südame tervisesse.