Kuus kopsuvähi juhtu mõne kuuga

Kopsuvähi puhul on haiguse avastamise aeg määrava tähtsusega. Varases staadiumis avastatud kopsuvähi ravivõimalused on oluliselt paremad.

Novembris tähistataval kopsuvähi teadlikkuse kuul juhib Eesti Vähiliit tähelepanu kopsuvähi varajase avastamise olulisusele ja vajadusele muuta uuringud kättesaadavaks lisaks Tartumaale ja Viljandimaale ka teistes Eesti piirkondades. Eesti Vähiliidu, Viljandi Haigla ja Tervisekassa koostöös 2025. aasta septembris alanud projekti esimese kolme ja poole kuu jooksul tehti Viljandimaal 302 madaladoosilist kompuutertomograafiauuringut (KT-uuringut) ning avastati kuus kopsuvähijuhtu.

Kopsuvähk on Eestis üks suurema suremusega pahaloomulisi kasvajaid

Kopsuvähk on Eestis üks suurema suremusega pahaloomulisi kasvajaid. Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetel diagnoositi aastatel 2019–2023 Eestis keskmiselt pisut üle 800 uue kopsuvähijuhtu aastas. 2024. aastal avaldatud värskema statistika kohaselt on kopsuvähk endiselt meestel kolme ja naistel nelja sagedasema vähipaikme hulgas. Alates 2020. aastast on vanusele standarditud kopsuvähihaigestumus meestel vähenenud, naistel aga püsinud stabiilsena.

„Kopsuvähi puhul on haiguse avastamise aeg määrava tähtsusega. Varases staadiumis avastatud kopsuvähi ravivõimalused on oluliselt paremad, kuid selleks peame jõudma riskirühma kuuluvate inimesteni enne sümptomite tekkimist. Eestis on tehtud olulisi edusamme kopsuvähi varajase avastamise arendamisel. Nüüd on vaja tagada, et need võimalused jõuaksid järk-järgult kõigisse maakondadesse. Inimese elukoht ei tohiks määrata tema võimalusi saada õigel ajal vajalik uuring,“ rõhutab dr Vahur Valvere.

Kopsuvähi varajase avastamise tööd peab laiendama

Viljandimaal 16. septembril 2025 alanud projekt on suunatud 55–74-aastastele suurema kopsuvähiriskiga inimestele, kelle sobivust hinnatakse perearstikeskustes riskiküsimustiku abil.

2025. aasta lõpuks oli projektiga liitunud 22 Viljandimaa 25 perearstist ehk 88%. Riskihindamine oli tehtud 2472 inimesele, kellest 441 suunati KT-uuringule. Uuringul käinud 302 inimesest kuuel avastati esmane kopsuvähk. Lisaks tuvastati ühel pat siendil teisest paikmest alguse saanud vähi kaugsiirded kopsudes.

Uuringuid tehakse Eesti Vähiliidu mobiilse kompuutertomograafiga, mis võimaldab pakkuda kvaliteetset diagnostikat inimeste elukohale lähemal.

Eestis on kopsuvähi varajase avastamise võimalusi seni arendatud piirkondlike projektidena. Tartu Ülikooli Kliinikumi eestvedamisel on uuringuid tehtud Tartus ja Tartumaal ning Viljandi Haigla ja Eesti Vähiliidu koostöös Viljandimaal.

„Soovime Viljandimaa projekti tulemuste põhjal hinnata, kuhu ja kui pikaks ajaks oleks vaja kopsuvähi varajase avastamisega edasi liikuda. Praegu on meie tähelepanu keskmes Ida-Virumaa ja Saaremaa, kuid projekti laienemine vajab veel Tervisekassaga kokkulepet,“ selgitab Viljandi Haigla radioloogiakliiniku juht Andrus Aavik.

Kopsuvähi sümptomid

Suitsetamine on kopsuvähi kõige olulisem välditav riskitegur, kuid haigus võib tekkida ka inimestel, kes pole kunagi suitsetanud. Riski võivad suurendada ka kokkupuude radooni, õhusaaste ja teatud töökeskkonnas esinevate vähkitekitavate ainetega.

Kopsuvähi võimalikud sümptomid on püsiv või süvenev köha, õhupuudus, rindkerevalu, veriköha, seletamatu kaalulangus ja väsimus. Püsivate või süvenevate sümptomite korral tuleb pöörduda arsti poole. Vere köhimine vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Eesti Vähiliidu hinnangul on uuringute laiendamiseks vaja tervishoiupartnerite head omavahelist koostööd, toimivat riskihindamise ja järelkontrolli süsteemi ning kestlikku riiklikku rahastust.

Allikas: Eesti Vähiliit