Autor: Neil lastel, kes tegid 11–12-aastaselt iga päev rohkem samme, oli aasta hiljem vähem vaimse tervise probleeme. Käi jala!
Enam kui 5500 USA noorukit hõlmanud uuringust selgus, et neil, kes tegid 11–12-aastaselt iga päev rohkem samme, oli aasta hiljem vähem vaimse tervise probleeme.
- Pole piiri, millest alates sammude lisandumine ei seostuks enam parema vaimse tervisega. Vaimse tervise paranemine toimus ka neil, kes tegid päevas 12 000 või rohkem sammu.
- Kõige rohkem samme teinud noorukitel ilmnesid ka erinevused liikumise ja meeleoluga seotud ajupiirkondades. Need erinevused selgitasid osaliselt sammude arvu ja vaimse tervise vahelist seost.
Iga lisanduv jalutuskäik kooli või koju, pallimäng pargis või koolistaadionil või jalgsi poeskäik võib noorukite vaimsele tervisele kasulikum olla, kui seni arvatud. Sellele osutab uus uuring, milles jälgiti tuhandeid USA noorukeid.
Uuringut juhtis Londoni King’s College’i psühhiaatria, psühholoogia ja neuroteaduste instituut koostöös Massachusettsi Ülikooliga Amherstis. Teadlased jälgisid 5515 noorukit, kes osalesid USA noorukite aju kognitiivse arengu uuringus (Adolescent Brain Cognitive Development Study).
11–12-aastased osalejad kandsid kolme nädala jooksul Fitbiti aktiivsusmonitore. Aasta hiljem hindasid teadlased nende vaimset tervist laste käitumise küsimustiku (Child Behaviour Checklist) abil. Seda laialdaselt kasutatavat küsimustikku täitsid noored ja nende vanemad ning sellega mõõdeti muuhulgas ärevust, alanenud meeleolu ja käitumisprobleeme. Seejärel võrdlesid teadlased tulemusi iga nooruki päevase sammude arvuga.
Mida rohkem noorukid kõndisid, seda vähem oli neil aasta hiljem vaimse tervise probleeme
Mida rohkem noorukid kõndisid, seda vähem oli neil aasta hiljem vaimse tervise probleeme. Kogu mõõdetud vahemikus seostus sammude lisandumine paremate vaimse tervise näitajatega. Kõige rohkem sümptomeid oli noorukitel, kes tegid päevas alla 5000 sammu. Keskmiselt umbes 8000 sammu teinutel oli sümptomeid vähem ning 12 000 või rohkem sammu teinutel kõige vähem.
Kõige rohkem samme teinud noorukitel oli ka veidi paksem ajukude kahes ajupiirkonnas, mis osalevad liikumises ja emotsioonide reguleerimises. See erinevus aitas osaliselt selgitada suurema sammude arvu seost parema vaimse tervisega. Sammude arvu ja kooliedukuse vahel seost ei leitud.
Londoni King’s College’i neuroteaduste ja psühholoogia vanemlektor ning uuringu vanemautor dr Divyangana Rakesh ütles:
„See uuring annab meile seni ühed selgeimad tõendid, et isegi selline igapäevane, odav ja hõlpsasti mõõdetav kehalise aktiivsuse näitaja nagu päevane sammude arv on seotud noorukite aju ja vaimse tervise arenguga. Tähelepanuväärne on see, et kogu vaadeldud vahemikus seostus sammude lisandumine paremate näitajatega – isegi meie valimi kõige aktiivsemate noorte seas.“
Uuringu juhtivautor Qingyang Li ütles:
„Hakkame mõistma, millised ajupiirkonnad võivad olla seotud päevase sammude arvu ja noorte vaimse tervise vahelise seosega. Tulemused on esialgsed, kuid annavad meile selgema ettekujutuse, kust edasi otsida.“
Kehaline aktiivsus soodustab aju arengut ja parandab vaimset tervist
Uuringus kasutati noorukite aju kognitiivse arengu uuringu andmeid. Tegemist on USA suurima pikaajalise aju arengu ja laste tervise uuringuga, mis toimub 21 uuringukeskuses. Sammude arvu mõõdeti objektiivselt kantavate seadmetega, mitte osalejate endi hinnangute põhjal. Seda on peetud usaldusväärsemaks viisiks igapäevase kehalise aktiivsuse mõõtmisel kui küsimustikke, millele on tuginenud enamik varasemaid uuringuid.
Massachusettsi Ülikooli Amhersti kinesioloogia kaasprofessor dr Amanda Paluch ütles:
„Teismeiga on aju arengu ja vaimse tervise seisukohalt oluline periood. Seetõttu on julgustav näha, et kehalise aktiivsuse kasulik mõju puudutab mõlemat.
Iga täiendav 1000 sammu päevas tähendab paremat ajustruktuuri ja vaimset tervist
Kasu saamiseks ei pea noorukid olema tippsportlased ning ka väikesed muutused loevad. Olenemata algtasemest seostus iga täiendav 1000–2000 sammu päevas parema ajustruktuuri ja vaimse tervise näitajatega. Sammude arvu edasise suurenemisega muutus see kasulik seos järjest tugevamaks.
Eesmärk on leida realistlikke viise rohkem liikuda, millest oleks võimalik ka pikema aja jooksul kinni pidada. Selleks sobivad igapäevased võimalused, näiteks jalgsi kooli minek, aktiivne mängimine ja tegevused, mida lapsed tõepoolest naudivad. Nii saab liikumisest kasu iga nooruk, olenemata sellest, kui aktiivne ta alguses on.“
Tegemist on vaatlusuuringuga, mistõttu ei saa selle põhjal järeldada, et rohkem kõndimine parandab otseselt vaimset tervist. Seos püsis ka siis, kui teadlased võtsid arvesse noorukite varasemaid vaimse tervise probleeme. Siiski on nende sõnul võimalik, et noored, kellel oli vähem probleeme, olid juba alguses aktiivsemad.
Ajus täheldatud erinevused olid väikesed. Samuti oli valimis vähe noorukeid, kes tegid päevas erakordselt palju samme. Seetõttu pole veel selge, kas sama seos püsib ka suurema sammude arvu korral, kui selles uuringus mõõdeti.
Foto: cottonbro studio
Viide uuringule
Physical Activity and Adolescent Brain Structure, Mental Health, and Academic Outcomes
Suurem kehaline aktiivsus on noortel seotud vaimse tervise probleemide väiksema esinemissageduse, parema kognitiivse võimekuse ja parema õppeedukusega. Varane teismeiga, mis tähistab üleminekut lapsepõlvest teismeikka, võib olla kogemustest sõltuva plastilisuse seisukohalt oluline arenguperiood. Sel ajal võib kehaline aktiivsus kujundada aju küpsemist ning avaldada pikaajalist soodsat mõju sotsiaalsetele ja kognitiivsetele näitajatele. Hinnanguliselt ei täida ligikaudu 81% maailma noorukitest Maailma Terviseorganisatsiooni praegust soovitust olla kehaliselt aktiivne 60 minutit päevas viiel päeval nädalas.
Sageli on jäetud tähelepanuta elupiirkonna tunnuste võimalik segav mõju. Sellised tunnused nagu elukoha sotsiaalmajanduslik ebasoodsus ja ligipääs rohealadele on seotud kehalise aktiivsuse, ajustruktuuri, vaimse tervise ja õppeedukusega.
Kehaline aktiivsus stimuleerib endorfiinide, dopamiini ja serotoniini vabanemist, mis võib aidata leevendada stressi ja toetada üldist vaimset heaolu. Kehalist aktiivsust on seostatud ka madalama kortisoolitasemega. See võib põletikku soodustavate tsütokiinide regulatsiooni kaudu olla seotud süsteemse põletiku vähenemisega, leevendades seeläbi ärevuse ja depressiooni sümptomeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et sammude arvu ja vaimse tervise vahelise seose aluseks võivad olla psühholoogilised mehhanismid, näiteks erinevused eneseregulatsioonis.
Õppeedukus on seevastu tihedamalt seotud kõrgema taseme kognitiivsete protsessidega, mis võivad sõltuda neuroplastilistest kohastumustest. Nende hulka kuuluvad näiteks ajust pärineva neurotroofse teguri (BDNF) taseme tõus ja muutused endokannabinoidses signaaliülekandes, mida on järjepidevamalt täheldatud mõõduka kuni suure intensiivsusega kehalise aktiivsuse korral. See võib viidata sellele, et õppeedukuse paranemine eeldab suurema intensiivsusega kehalist aktiivsust kui üksnes igapäevane liikumine.
Loe lisaks
Veidi kiiremini kõndimine aitab vormis püsida
See vähendab enneaegse surma riski 47 protsenti
Noorte vaimset tervist parandab eriline retsept