Rinnapilt võib paljastada varjatud südamehaiguse

Tehisaru aitab mammogrammidelt levinud südame-veresoonkonnahaigusi avastada. Südamehaigused jäävad naistel sageli õigel ajal diagnoosimata.

Tehisaruga rindade kontrolliks mõeldud mammogramme analüüsides saab tuvastada ka mitmesuguseid levinud südame-veresoonkonna haigusi, selgub uuringust, mida esitletakse Euroopa Kardioloogide Seltsi 2026. aasta kongressil. Ettekandja dr Viana Copeland Iisraelist, Ramat Ganis asuvast Chaim Sheba meditsiinikeskusest ja Tel Avivi Ülikoolist, selgitas, miks on vaja uusi meetodeid naiste südame-veresoonkonnahaiguste avastamiseks:

„Kuigi südame-veresoonkonnahaigused on kogu maailmas naiste peamine surmapõhjus, jäävad need pidevalt diagnoosimata ja alaravituks. Meie meditsiinikeskuses ja mujal maailmas näeme sageli, et ajaks, mil naised arsti poole pöörduvad, on nende südame-veresoonkonnahaigus juba kaugele arenenud. Teisalt osalevad paljud naised regulaarselt rinnavähi sõeluuringutel ka siis, kui nad ei ole südame-veresoonkonnahaiguse sümptomite tõttu abi otsinud. Uurisime, kas tehisaru võiks aidata kasutada mammograafiat selles rühmas veel ühel eesmärgil – südame-veresoonkonnahaiguste varajaseks avastamiseks –, võimaldades rakendada ennetusmeetmeid.“

Kuidas AI rinnapildilt südamehaigusi leidma õpetati

Selles retrospektiivses kohortuuringus kasutati 29 921 naise andmeid, kellele oli tehtud kokku 97 364 mammograafiauuringut. Uuringurühma naiste vanuse mediaan oli 54 aastat. Andmed kolme levinud südame-veresoonkonnahaiguse – kõrgvererõhktõve, südame isheemiatõve ehk koronaararterite haiguse ja insuldi – esinemise kohta saadi mitmesugustest allikatest, sealhulgas elektroonilistest terviseandmetest, ravimiretseptidest ning protseduuride ja piltdiagnostika tulemustest. Kõrgvererõhktõbe esines 16 protsendil, südame isheemiatõbe 2,5 protsendil ja insulti 2,5 protsendil naistest.

Süvaõppemudelit õpetati tuvastama kõrgvererõhktõve, südame isheemiatõve või insuldiga naiste mammogrammidel esinevaid tunnuseid. Mudeli võimet eristada iga südame-veresoonkonnahaigusega naisi neist, kellel vastavat haigust ei olnud, hinnati vastuvõtja töökarakteristiku kõvera aluse pindala ehk AUROC-i abil. Selle näitaja väärtused ulatuvad juhuslikule arvamisele vastavast 0,5-st täiuslikule eristamisvõimele vastava 1,0-ni.

Esialgne mudel toimis hästi: AUROC oli kõrgvererõhktõve puhul 0,79, südame isheemiatõve puhul 0,78 ja insuldi puhul 0,86. Tulemused püsisid kooskõlalised ka vähidiagnoosi ja vanust arvesse võttes.

Dr Copeland märkis:

„Kuna mammograafiat kasutatakse juba laialdaselt, võiks samade piltide analüüsimine südame-veresoonkonna tervist puudutava teabe saamiseks pakkuda ka laialdaselt rakendatavat lahendust, ilma et oleks vaja teha täiendavat piltdiagnostilist uuringut. Mammograafia hõlmab ka paljusid keskealisi naisi ning see on südame-veresoonkonnariski tuvastamise ja vähendamise seisukohalt oluline eluperiood.“

Teadlased tegelevad praegu mudeli täpsuse parandamise ning nii valepositiivsete kui ka valenegatiivsete tulemuste vähendamisega. Samuti kavatsevad nad uurida, kas mammogrammid võiksid aidata tuvastada teisigi südame-veresoonkonnahaigusi.

Tulemusi kommenteerinud Euroopa Kardioloogide Seltsi kommunikatsioonikomitee liige, dotsent Elena Arbelo ütles:

„Nii kardioloogi kui ka naisena pean seda ideed väga veenvaks: mammogramm võib ühel päeval teha enamat kui otsida rinnavähki – see võib anda meile ka ülevaate südame-veresoonkonna tervisest. See on oluline, sest naiste südame-veresoonkonnahaigusi märgatakse endiselt liiga sageli liiga hilja. On suurepärane näha Euroopa Kardioloogide Seltsi 2026. aasta kongressil uuenduslikke tehisaru-uuringuid, mille eesmärk on leida lahendusi seni rahuldamata vajadustele. Nüüd tuleb välja selgitada meetodi täpsus ja usaldusväärsus, et liikuda katsetamiselt kliinilise rakendamiseni.“

Allikas: Euroopa Kardioloogide Seltsi 2026. aasta kongress

Dr. Vahur Valvere kommentaar

Dr. Valvere on Eesti Vähiliidu president ning SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarst ja teadus- ja arendusjuht.

Onkoloogias kasutatakse tehisaru (AI) juba päris palju ja kasutusvõimalused avarduvad pidevalt. Kõige sagedamini on onkoloogia valdkonnas AI-d seni kasutatud radioloogiliste uuringute hindamisel (mammograafia ja kompuutertomograafilised uuringud) ja kiiritusravi palneerimisel. Radioloogias on AI arstile heaks abimeheks näiteks mammogrammide (sh ka sõeluuringumammogrammide) hindamisel. See tõstab uuringute kirjeldamise kiirust ja täpsust, kuid iseseiva hindajana ei ole juriidiliselt AI-d veel kasutada lubatud.

See on väga huvitav avastus Iisraeli teadlaste poolt, et AI abil on mammogrammidel lisaks rinnakoe muutustele võimalik ka mitmeid südame-veresoonkonnahaigusi tuvastada. Meetodi täpsuse ja usaldusväärsuse hindamiseks enne meetodi igapäevasesse kliinilisse praktikasse juurutamist on kindlasti vajalik veel täiendavaid uuringuid läbi viia, aga selles meetodis tundub olevat perspektiivi.

Rutiinses mammograafilises sõeluuringus on seda tulevikus võib-olla keeruline kasutada, sest mammogramme hindavad radioloogid on spetsialiseerunud rinnamuutuste diagnostikale, aga miks mitte hakata seda võimalust naiste üldise tervisliku seisundi hindamise kontekstis tulevikus kasutama. See eeldab aga mammogramme hindavatelt radioloogidelt laiemat ettevalmistust ja näiteks Eesti Tervisekassa kontekstis ka teenuse eraldi kirjeldamist ja kodeerimist.