Autor: Sündroom, mis mõjutab üht naist kaheksast, on ametlikult ümbernimetatud polüendokriinseks metaboolseks munasarjade sündroomiks.
Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) — haigus, mis mõjutab üle 170 miljoni inimese kogu maailmas — on vastavalt 12. mail ajakirjas The Lancet avaldatud ülemaailmsele konsensusuuringule ametlikult ümbernimetatud polüendokriinseks metaboolseks munasarjade sündroomiks (PMOS).
Uus nimetus tunnistab, et tegemist ei ole eeskätt günekoloogilise häirega, vaid keeruka multisüsteemse seisundiga, mis hõlmab endokriinset, metaboolset, reproduktiivset, dermatoloogilist ja psühholoogilist tervist. Lisaks hõlmab ümberklassifitseerimine kliiniliste juhiste, meditsiinihariduse ja rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonisüsteemide uuendamist, et tagada uue terminoloogia järjepidev kasutuselevõtt kogu maailmas.
„Selle haiguse ümbernimetamine on midagi enamat kui lihtsalt semantika; see tähendab lõpuks patsientide kogetava tegelikkuse täielikku tunnustamist,“ ütles Melanie Cree, Colorado Ülikooli Anschutzi meditsiinikeskuse laste endokrinoloog ja üks kahest USA-s tegutsevast laste endokrinoloogist, kes selles rahvusvahelises ettevõtmises osalesid. „Liiga kaua on PCOS-i kitsas definitsioon jätnud tähelepanuta selle metaboolse ja hormonaalse keerukuse, mistõttu on paljud patsiendid jäänud diagnoosimata või valesti mõistetuks.“
Aastakümneid on nimetust „polütsüstiliste munasarjade sündroom“ peetud laialdaselt ebatäpseks ja piiravaks. Vaatamata nimele ei ole paljudel patsientidel munasarjatsüste, mis on varjutanud haiguse laiemaid tervisemõjusid.
Sisult valel nimetusel on valusalt reaalsed tagajärjed
Sellel vääriseloomustusel on olnud käegakatsutavad tagajärjed: hilinenud diagnoosid, killustatud ravi, stigma ning kasutamata jäänud võimalused varajaseks sekkumiseks metaboolsete ja südame-veresoonkonna riskide vähendamiseks. Äsja kasutusele võetud nimetus PMOS käsitleb neid puudusi otseselt järgmiselt:
- kajastab haiguse hormonaalset (polüendokriinset) keerukust;
- tunnustab selle tugevat metaboolset ja kardiometaboolset mõju;
- rõhutab jätkuvalt munasarjade rolli ilma reproduktiivseid aspekte ületähtsustamata.
„Keel loeb ka meditsiinis,“ ütles Cree. „Varasem nimetus tekitas sageli väärarusaamu ja stigmat, eriti viljakusega seotud küsimustes. See muudatus aitab suunata arutelu üldise tervise poole, mitte keskenduda ainult ühele haiguse aspektile.“
Ekspertide sõnul on see muudatus palju enamat kui kosmeetiline – eeldatavasti muudab see ülemaailmselt seda, kuidas haigust diagnoositakse, ravitakse ja uuritakse. Kitsast reproduktiivsest käsitlusest eemaldumine tähendab, et uus nimetus PMOS:
- soodustab varasemat ja täpsemat diagnoosimist;
- toetab terviklikumat ja patsiendikesksemat ravi;
- vähendab viljakusele keskendunud terminoloogiaga seotud stigmat;
- laiendab teadusuuringuid metaboolsete ja süsteemsete mõjude kohta.
Polüendokriinne metaboolne munasarjade sündroom PMOS
Rakendamise algusega peaks uus nimetus — polüendokriinne metaboolne munasarjade sündroom (PMOS) — tähistama uut ajajärku teadlikkuses, teadusuuringutes ja ravitulemustes miljonite patsientide jaoks üle maailma. See verstapost peegeldab kasvavat ülemaailmset arusaama: haiguse täpne nimetamine on selle mõistmise ja patsientidele väärilise ravi pakkumise alus.
„Selle algatuse teeb eriti mõjukaks asjaolu, et see peegeldab tuhandete patsientide ja arstide hääli üle kogu maailma,“ ütles Cree. „See ümbernimetamine loob aluse sisukatele muutustele — alates meditsiiniharidusest ja kliinilistest juhistest kuni avaliku teadlikkuseni — ning lõppkokkuvõttes parematele ravitulemustele patsientide jaoks.“
Prof Terhi Piltonen Oulu Ülikoolist, kes on nimemuutuse protsessi üks juhtidest, ütles: „Oli hädavajalik, et uus nimi oleks teaduslikult korrektne, kuid arvestaks ka erinevate kultuuriliste kontekstidega, et vältida teatud reproduktiivtervisega seotud termineid, mis võivad mõnes riigis stigmat suurendada ja naistele kahjulikud olla. Seetõttu oli kultuuriliselt ja rahvusvaheliselt informeeritud konsultatsiooniprotsess hädavajalik, et see õigesti teha.“ Oulu Ülikooli värske teade ütleb, et Piltoneni juhitud teadustööl oli nime muutmise põhjendamisel oluline osa, sest uuring näitas, et PCOS-iga naistel ei esine munasarjatsüste rohkem kui teistel naistel.
„See puudutab vastutust ja edasiminekut. See puudutab minu tütreid, nende tütreid ja lugematuid naisi, kes alles sünnivad. Me väärime juba algusest peale selgust, mõistmist ja võrdset juurdepääsu tervishoiule,“ ütles Lorna Berry, Austraalia naine, kellel on PMOS ning kes mängis ümbernimetamise protsessis olulist rolli.
Polüendokriinne metaboolne munasarjade sündroom (PMOS), mida varem nimetati polütsüstiliste munasarjade sündroomiks (PCOS), mõjutab üht naist kaheksast. Senine termin on ebatäpne, kuna viitab ekslikult patoloogilistele munasarjatsüstidele, varjutab haiguse mitmekesiseid endokriinseid ja metaboolseid tunnuseid ning aitab kaasa hilinenud diagnoosidele, killustatud ravile ja stigmale, piirates samal ajal teadusuuringute ja tervishoiupoliitika käsitlust. Tuginedes rahvusvahelisele üleskutsele muutuseks, kirjeldame (ajakirjas The Lancet) enneolematut, ranget ja mitmeetapilist ülemaailmset konsensusprotsessi haiguse ümbernimetamiseks. Rahastus ja juhtimisstruktuur loodi koostöös 56 juhtiva akadeemilise, kliinilise ja patsientide organisatsiooniga.
Viide allikale
Loe lisaks
See võib olla naiste rasvumise põhjus