Veresuhkru normiviimine poolitab infarktiriski

Veresuhkru normaliseerimine ehk prediabeedi taandumine vähendab südameinfarkti riski poole võrra ja päästab elusid, näitab uus uuring.

Rahvusvaheline analüüs on esmakordselt näidanud, et kui eel- ehk prediabeediga inimesed viivad oma veresuhkru elustiilimuutuste abil tagasi normivahemikku, väheneb nende risk südameinfarkti, südamepuudulikkuse ja enneaegse surma tekkeks poole võrra. Need tulemused võivad muuta ennetustöö põhimõtteid ja kehtestada uue, mõõdetava eesmärgi kliinilistele ravijuhistele. Uuringus osalesid muu hulgas Tübingeni Ülikoolihaigla, Helmholtzi Müncheni ja Saksamaa Diabeediuuringute Keskuse (DZD) teadlased.

Kes on prediabeetik?

Miljonid inimesed elavad teadmata, et neil on kõrgenenud veresuhkru tase. Neid peetakse „prediabeetikuteks“ – see on haiguse varajane staadium, millel seni puudusid selgelt määratletud ravieesmärgid. Prediabeediga inimestele soovitatakse tavaliselt kaalust alla võtta, olla füüsiliselt aktiivsemad ja toituda tervislikumalt. Need elustiilimuutused on mõistlikud, kuna parandavad kehalist vormi, enesetunnet ja mitmeid riskitegureid. Kuid üks oluline küsimus on seni jäänud vastuseta: kas need muutused kaitsevad ka südant pikas perspektiivis? Seni ei ole ükski prediabeetikutele suunatud elustiiliprogramm suutnud selgelt näidata südameinfarktide, südamepuudulikkuse või südame-veresoonkonna surmade püsivat vähenemist aastakümnete jooksul.

Läbimurre prediabeedi ennetamise uuringutes

Kahe maailma suurima diabeedi ennetusalase uuringu – tehtud Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast – ühine analüüs toob nüüd selguse. Koostöös USA ja Hiina kolleegidega suutsid DZD, Tübingeni Ülikoolihaigla ja Helmholtzi Müncheni teadlased näidata, et otsustav tegur ei ole niivõrd elustiilimuutus ise, vaid see, kas prediabeediga inimesed suudavad viia oma veresuhkru tagasi normivahemikku – teisisõnu, kas nad saavutavad prediabeedi taandumise.

Infarkti, südamepuudulikkuse ja enneaegse surma risk kahanes poole võrra

Rohkem kui 2400 prediabeediga inimese pikaajalised andmed näitavad, et neil, kellel õnnestus veresuhkur normaliseerida, oli oluliselt väiksem risk surra südame-veresoonkonna haigustesse või sattuda haiglaravile südamepuudulikkuse tõttu võrreldes nendega, kelle veresuhkur jäi kõrgeks – isegi siis, kui mõlemad rühmad kaotasid sarnase koguse kehakaalu. Mõlemas uuringus vähenes osalejate südame-veresoonkonna surma risk ligikaudu 50% ning ka üldsuremus langes märkimisväärselt. USA uuring jälgis osalejaid 20 aastat, Hiina uuring kestis 30 aastat. Tübingeni uurimisrühma juhtimisel ühtlustati ja analüüsiti need andmestikke uuesti, et võrrelda südame-veresoonkonna surma ja südamepuudulikkuse tõttu hospitaliseerimise sagedust inimestel, kellel prediabeet taandus, ja neil, kellel see ei taandunud.

Mida ütleb Eesti diabeedi ravijuhend prediabeedi kohta?

Normaalseks vere glükoosisisalduseks peetakse glükoosi paastuseerumis või-plasmas ≤ 6,0 mmol/l.
Prediabeet ehk eeldiabeet on seisund, mille puhul ei ole vere glükoosisisaldus nii suur, et diagnoosida diabeeti, kuid on liiga suur, et pidada normaalseks. Paastuglükoosi häireks (IFG) peetakse olukorda, kus paastuglükoos on 6,1– 6,9 mmol/l ja vere glükoosisisaldus 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist glükoosi taluvuse proovil (GTT) < 7,8 mmol/l. Glükoosi taluvuse häire (IGT) puhul on paastuglükoos < 7,0 mmol/l ja vere glükoosisisaldus 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist GTT-l vahemikus ≥ 7,8 ja < 11,1 mmol/l (9). Prediabeedi puhul esineb IFG ja/või IGT ja/või glükohemoglobiin (HbA1c) on vahemikus 6,0%–6,4% (42–47 mmol/mol). Vaata: https://app.synbase.eu/app/et/ravijuhendid/local/erj00028/2-tuupi-diabeedi-diagnostika-ja-ravi#783143bf-b725-4564-a54c-12e9317e0de3

Südamehaiguste ennetamise neljas sammas

Südame-veresoonkonna haiguste ennetus on seni tuginenud kolmele sambale: vererõhu kontroll, LDL-kolesterooli alandamine ja suitsetamisest loobumine. Nende uute leidude põhjal võiks lisanduda neljas sammas: veresuhkru püsiv normaliseerimine prediabeedi korral.
„Meie tulemused viitavad sellele, et prediabeedi taandumine mitte ainult ei lükka edasi või ennetab II tüüpi diabeedi teket, nagu on juba teada, vaid kaitseb inimesi ka tõsiste südame-veresoonkonna haiguste eest pikas perspektiivis, aastakümnete jooksul,“ ütleb professor dr Andreas Birkenfeld, DZD juhatuse liige ja Tübingeni Ülikoolihaigla IV sisehaiguste kliiniku meditsiinidirektor.
Paastuveresuhkru väärtus ≤ 97 mg/dL osutus lihtsaks markeriks püsivalt madalama südamehaiguste riski jaoks, sõltumata vanusest, kehakaalust või etnilisest taustast. Seda lävendit võiks rakendada perearstipraksistes kogu maailmas, muutes ennetuse konkreetsemaks ja käegakatsutavamaks.

Saksamaa ennetustegevus on kehv

Saksamaa jääb ennetava tervishoiu osas maha. Avaliku Tervise Indeksi kohaselt on riik 18 Euroopa riigi seas eelviimasel kohal tõenduspõhiste ennetusmeetmete rakendamises. Selle tulemusena on südame-veresoonkonna haigustesse suremise risk Saksamaal märkimisväärselt kõrgem kui paljudes naaberriikides.

Uus uuring toob esile seni kasutamata potentsiaali ja näitab, kuidas konkreetsed sihtväärtused võivad rahvatervist oluliselt parandada. „Me näeme selget terapeutilist akent: kui veresuhkur normaliseeritakse juba prediabeedi staadiumis, saab pikaajalist südameinfarkti, südamepuudulikkuse ja enneaegse surma riski märkimisväärselt vähendada. Meie andmed toetavad selgelt seda, et prediabeedi taandumine tuleks sõnaselgelt kinnistada esmase ravieesmärgina diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste ennetamise ravijuhistes,“ rõhutab professor Birkenfeld.

Viide uuringule

Elsa Vazquez Arreola jt: Prediabetes Remission and Cardiovascular Morbidity and Mortality: A post-hoc analysis from DPPOS and DaQingDPOS.
The Lancet. DOI: https://doi.org/10.1016/S2213-8587(25)00295-5