Vöötohatise vaktsiin ei kaitse mitte ainult haiguse eest, vaid võib aidata kaasa ka aeglasemale bioloogilisele vananemisele eakatel.
Lisaks kaitsele valuliku haiguse eest seostub vaktsineerimine väiksema põletikutaseme, aeglasema epigeneetilise ja transkriptoomse vananemise ning üldiselt aeglasema bioloogilise vananemisega 70-aastaste ja vanemate ameeriklaste seas.
Kasutades üleriigilisi esinduslikke andmeid USA tervise ja pensionile jäämise uuringust (Health and Retirement Study), uurisid Lõuna-California Ülikooli (USC) Leonard Davise gerontoloogiainstituudi teadlased, kuidas vöötohatise vaktsineerimine mõjutas mitut bioloogilise vananemise aspekti. Osalejaid oli enam kui 3800 ja nad olid 2016. aastal 70-aastased või vanemad. Isegi pärast teiste sotsiaaldemograafiliste ja tervisetegurite arvessevõtmist ilmnes, et vaktsineeritud inimestel toimus bioloogiline vananemine keskmiselt aeglasemalt kui vaktsineerimata inimestel.
Mis haigus on vöötohatis ehk herpes zoster
Vöötohatis ehk herpes zoster on valulik villiline nahalööve, mille põhjustab tuulerõugete viiruse (varicella zoster) taasaktiveerumine. Kõigil, kes on põdenud tuulerõugeid, on vöötohatise risk! Kuigi vöötohatis võib välja lüüa ka nooremas eas, on risk suurem üle 50-aastastel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Vaktsineerimine, mida on üldjuhul pakutud vanematele inimestele, kaitseb vöötohatise eest ning vähendab ka postherpeetilise neuralgia ehk pikaajalise valu riski pärast vöötohatise põdemist.
Gripivaktsiin aitab pidurdada dementsust ja vananemist
Kuigi vaktsiinid on loodud kaitsma ägedate nakkuste eest, on hiljutised uuringud viidanud võimalikule seosele täiskasvanueas tehtavate vaktsiinide – sealhulgas vöötohatise ja gripi vaktsiinide – ning väiksema dementsuse ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste riski vahel, ütles gerontoloogia teadusassistent-professor Jung Ki Kim, uuringu esimene autor.
„See uuring lisab tõendeid, mis viitavad sellele, et vaktsiinid võivad soodustada tervislikku vananemist, mõjutades bioloogilisi süsteeme ka väljaspool nakkuste ennetamist,“ ütles ta.
Kuidas bioloogilist vananemist mõõta
Erinevalt kronoloogilisest vananemisest viitab bioloogiline vananemine sellele, kuidas keha ajas muutub, sealhulgas sellele, kui hästi elundid ja süsteemid toimivad. Kaks inimest, kes on mõlemad 65-aastased, võivad seestpoolt olla väga erinevad: ühel võib olla nooremale inimesele omane bioloogiline profiil, samas kui teisel võivad vananemise märgid ilmneda varem.
Mis mõjutab bioloogilise vananemise kiirust?
Uues uuringus mõõtsid Kim ja kaasautor Eileen Crimmins, USC professor ja AARP gerontoloogia professor, seitset bioloogilise vananemise aspekti:
- põletik
- kaasasündinud immuunsus (keha üldine kaitse nakkuste vastu)
- adaptiivne immuunsus (reaktsioonid konkreetsetele haigustekitajatele pärast kokkupuudet või vaktsineerimist)
- kardiovaskulaarne hemodünaamika (verevool)
- neurodegeneratsioon
- epigeneetiline vananemine (muutused selles, kuidas geenid „välja“ või „sisse“ lülitatakse)
- transkriptoomne vananemine (muutused selles, kuidas geene transkribeeritakse RNA-ks, mida kasutatakse valkude tootmiseks)
Neid näitajaid kasutati ka koondatud bioloogilise vananemise indeksi arvutamiseks.
Üllatavad tulemused
Keskmiselt oli vaktsineeritud inimestel oluliselt madalam põletikutase, aeglasem epigeneetiline ja transkriptoomne vananemine ning madalam bioloogilise vananemise skoor. Tulemused annavad parema ülevaate võimalikest mehhanismidest, mille kaudu immuunsüsteemi tervis ja vananemisprotsess omavahel seotud on.
Vähem kroonilist põletikku, vähem haigusi
Krooniline madala taseme põletik on teadaolev paljude vanusega seotud haiguste, sealhulgas südamehaiguste, hapruse ja kognitiivse languse soodustaja. Seda nähtust nimetatakse „inflammaging’uks“, ütles Kim.
„Aidates vähendada seda taustapõletikku – võimalik, et ennetades vöötohatist põhjustava viiruse taasaktiveerumist – võib vaktsiin toetada tervemat vananemist,“ ütles ta. „Kuigi täpsed bioloogilised mehhanismid vajavad veel selgitamist, teeb vaktsineerimise potentsiaal põletiku vähendamisel sellest paljulubava osa laiematest strateegiatest, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet ja aeglustada vanusega seotud taandarengut.“
Need võimalikud kasud võivad olla ka püsivad. Analüüsides, kuidas vaktsineerimisest möödunud aeg tulemusi mõjutas, leidsid Kim ja Crimmins, et osalejad, kes said vaktsiini neli või enam aastat enne vereproovi andmist, näitasid endiselt keskmiselt aeglasemat epigeneetilist, transkriptoomset ja üldist bioloogilist vananemist võrreldes vaktsineerimata osalejatega.
„Need leiud näitavad, et vöötohatise vaktsineerimine mõjutab vananemisprotsessiga seotud võtmevaldkondi,“ ütles Crimmins. „Kuigi tulemuste kinnitamiseks ja laiendamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, eriti pikaajaliste ja eksperimentaalsete uuringukavade abil, lisab meie töö kasvavale tõendite hulgale, mis viitab sellele, et vaktsiinidel võib olla roll tervisliku vananemise strateegiates ka väljaspool üksnes ägedate haiguste ennetamist.“
Reklaam Osta kanepist jalanõud ja kaitse loodust!

Viide uuringule
“Association between shingles vaccination and slower biological aging: Evidence from a U.S. population-based cohort study,” was published in the Journals of Gerontology, Series A: Biological Sciences and Medical Sciences on January 20, 2026.
Loe lisaks
Vöötohatise vaktsiin vähendab dementsuse riski
Mis vahe on vöötohatisel ja tavalisel herpesel?
Vöötohatise vaktsiin vähendab dementsuse riski – jätkulugu
Täiesti uutmoodi ravim Alzheimeri ennetamiseks
