Vähirakud tagasi normaalseks? Korea teadlaste läbimurre

Aga mis siis, kui vähirakke ei peakski hävitama? Mis siis, kui neid saaks hoopis suunata käituma nii, nagu tavalised rakud seda teevad?

Vähk kõlab enamiku jaoks nagu sõda: kasvajarakke tuleb rünnata, hävitada ja väljalõigata. Operatsioon, keemiaravi ja kiiritus põhinevad kõik samal loogikal – vähk tuleb ära tappa. Aga mis siis, kui vähirakke ei peakski hävitama? Mis siis, kui neid saaks hoopis suunata käituma nii, nagu tavalised rakud seda teevad?

Just sellise mõtteviisiga tulid 2024. aasta lõpus välja Lõuna-Korea teadlased, kelle töö tekitas maailmas palju elevust.

Vähi arengus pole ühte normaalse raku katkimineku hetke

KAIST-i (Korea Advanced Institute of Science and Technology) teadlaste rühm, mida juhib professor Kwang-Hyun Cho, uuris jämesoolevähi rakke. Nende eesmärk polnud vähirakke hävitada, vaid mõista, mis hetkel ja kuidas tavaline rakk muutub vähirakuks.

Nad avastasid, et vähiks muutumine ei ole üksainus “katkimineku hetk”, vaid pigem seisundi muutus – nagu valele rajale keeramine. Kui see nii on, võib tekkida võimalus rakk ka tagasi õigesse suunda pöörata.

Teadlased kasutasid keerukat arvutimudelit, mida nad nimetasid raku geenivõrgustiku “digitaalseks kaksikuks”. Selle abil otsiti üles väike hulk võtmegeene – nn põhiregulaatorid –, mis juhivad raku identiteeti.

Kui neid geene korraga õigel viisil mõjutati, hakkasid vähirakud:

kaotama agressiivset paljunemisvõimet
käituma rohkem nagu terved soolerakud
liikuma diferentseerumise ehk “normaalseks saamise” suunas

Oluline on rõhutada: rakke ei tapetud, vaid muudeti nende käitumist.

Kui vähk oleks auto, siis kas me üritaks seda parandada või õhku lasta?

Kujuta ette, et rakk on nagu auto. Vähirakk ei ole tingimata “lõplikult katkine auto”, vaid auto, mille gaas on “põhja” kinni jäänud ja pidurid ei tööta. Senine ravi üritab auto õhku lasta. Korea teadlased küsivad: kas me saaksime hoopis pidurid korda teha ja gaasi maha võtta?

Nende katsed näitavad, et vähemalt laboritingimustes on see võimalik.

Miks see on vähiravis läbimurdeline asi?

Kui tulevikus õnnestuks vähirakke muuta taas normaalseks:

võiks väheneda vajadus väga toksiliste raviviiside järele
kõrvaltoimed võiksid olla väiksemad
ravi võiks olla täpsem ja individuaalsem

See oleks põhimõtteline muutus vähiravi filosoofias: hävitamise asemel taastamine.

Kas see tähendab, et vähk on nüüd ravitav?

Ei. Ja see on väga oluline ausalt välja öelda.

See uurimus:

tehti peamiselt laboris ja rakkudega, mitte inimestega
keskendus ühele vähitüübile (jämesoolevähk)
ei ole veel kliiniline ehk praktiliselt rakendatav ravi

Inimkehas on vähk palju keerulisem nähtus: rolli mängivad immuunsüsteem, kasvajat ümbritsev keskkond ja paljud muud tegurid. Enne kui selline lähenemine võiks jõuda päris patsientideni, kulub tõenäoliselt aastaid.

Miks me sellest ikkagi räägime?

Sest see näitab uut ravi lähtenurka. Vähk ei pruugi olla alati “vaenlane, kes tuleb hävitada”, vaid mõnikord “eksinud rakk, millele saab õige tee kätte näidata”.

Teadlaste töö avaldati mainekas ajakirjas Advanced Science ja seda peetakse oluliseks sammuks nn vähi tagasipööramise (cancer reversion) suunas. See on idee, mida veel mõned aastad tagasi peeti pigem ulmeks.

Mida see tavalise inimese jaoks tähendab?

Täna ei muuda see kellegi raviplaani. Aga see annab lootust, et tulevikus võib vähiravi olla:

leebem
targem
rohkem keha enda loogikat arvestav

Ja vahel algavad just sellistest “hulludena tunduvatest” ideedest suured meditsiinilised läbimurded.

Viide teadustööle

Attractor Landscape Analysis Reveals a Reversion Switch in the Transition of Colorectal Tumorigenesis https://advanced.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/advs.202412503