Ultraheli aitab ajuvähiga patsientidel elu pikendada

Ultraheli tõstab ajuvähi – glioblastoomi – patsientidel ellujäämise võimalusi 40 %, sest avab ajutiselt vere-aju barjääri vähiravimile.

Mitmes meditsiinikeskuses tehtud uuring, mida juhtisid Marylandi Ülikooli (UMSOM) teadlased, tuvastas peaaegu 40-protsendilise üldise elulemuse kasvu, kui tavalise keemiaravi ajal kasutati fokuseeritud ultraheli selleks, et avada ajutiselt vere-aju barjäär. Katses osales 34 patsienti, kellel oli kõige surmavam ajuvähi vorm – gliooblastoom. Patsiendid, kes said MRT-ga juhitud fokuseeritud ultraheli koos standardse keemiaraviga, elasid peaaegu 40 protsenti kauem.

See on esimene kord, kui teadlased on näidanud potentsiaalset elulemuse paranemist, kasutades fokuseeritud ultraheli vere-aju barjääri avamiseks, et parandada keemiaravi jõudmist ajukasvaja piirkonda pärast operatsiooni. „Meie tulemused on väga julgustavad. Fokuseeritud ultraheli kasutamine vere-aju barjääri avamiseks ja keemiaravi kohaletoimetamiseks võib märkimisväärselt pikendada patsiendi eluiga, mida teised käimasolevad uuringud püüavad kinnitada ja laiendada,“ ütles dr Graeme Woodworth, neurokirurgia professor ja osakonna juhataja UMSOM-is.

Ultraheli pikendab elu

Selle murrangulise ohutust ja teostatavust käsitleva uuringu patsiente võrreldi hoolikalt valitud 185 sarnaste näitajatega glioblastoomi patsiendiga, kes said standardse temozolomiidi annuse ilma ultrahelita. Uuringus osalenud patsientidele tehti esmalt aju kasvaja eemaldamiseks operatsioon ja sellele järgnes kuuenädalane keemiaravi, kiiritus ning kuni kuus igakuist fokuseeritud ultraheliravi koos temozolomiidiga. Tulemused avaldati ajakirjas Lancet Oncology ja need näitavad, et osalejad elasid haiguse progressioonita peaaegu 14 kuud (mediaan) võrreldes kontrollrühma kaheksa kuuga. Üldise elulemuse osas elasid uuringus osalenud keskmiselt üle 30 kuu võrreldes kontrollrühma 19 kuuga.

Mis on vedelbiopsia?

Uuring tugineb enam kui kümneaastasele intensiivsele teadustööle, kus uuriti vere-aju barjääri avamise ohutust ja teostatavust fokuseeritud ultraheli abil esmalt loomadel ja seejärel patsientidel. Seda juhtis dr Woodworth ning see viidi läbi UMMC-s ja neljas teises kliinilises keskuses, mis on seotud Toronto Ülikooli, Harvardi Ülikooli, Virginia Ülikooli ja Lääne-Virginia Ülikooliga. „Me näitasime ka, et see tehnika võib olla kasulik parema patsiendijälgimise jaoks, et hinnata, kas nende ajukasvaja on progresseerunud,“ märkis dr Woodworth, kes juhib ka Marylandi Ülikooli Marlene ja Stewart Greenebaumi Vähikeskuse (UMGCCC) ajukasvajaprogrammi.

Tema ja tema meeskond demonstreerisid, et vere-aju barjääri avamine võimaldas kasutada „vedelbiopsiat“ – vereanalüüsi, mis tuvastab vähibiomarkereid, sealhulgas DNA fragmente, valke ja muid kasvaja ümbrust iseloomustavaid komponente. Neid biomarkereid on muude vähivormide korral kasutatud kasvaja püsivuse, progresseerumise või metastaaside riski hindamiseks. Seni ei ole neid teste ajuvähi patsientidel kasutatud, sest enamik biomarkereid ei pääse vere-aju barjäärist verre. „Need vedelad biomarkerid vastasid ajas väga täpselt patsientide tulemustele – haigusvaba elulemus ja üldine elulemus,“ ütles dr Woodworth.

Temozolomiid ei jõua ajju ilma ultrahelita

Kuigi temozolomiid on glioblastoomi standardravi, blokeerib vere-aju barjäär selle jõudmise ajju – uuringud näitavad, et vähem kui 20 protsenti ravimist jõuab ajju. Kuigi praegune uuring ei mõõtnud iga patsiendi täpset ravimikogust ajus, on varasemad uuringud näidanud, et vere-aju barjääri avamine enne keemiaravi manustamist võib oluliselt suurendada ravimi jõudmist kasvaja piirkonda.

Glioblastoom on kõige levinum ja surmavaim pahaloomuline ajukasvaja

Glioblastoom on kõige levinum ja surmavaim pahaloomuline ajukasvaja. Viie aasta elulemus on vaid 5,5 protsenti ning patsiendid elavad keskmiselt 14–16 kuud pärast diagnoosi saamist, kui nad saavad operatsiooni, kiiritust ja keemiaravi vastavalt näidustusele. Kasvaja kipub peaaegu alati korduma ka pärast eemaldamist, sest kudedesse jääb ringlevaid vähirakke.

Kuidas avada vere-aju barjääri vähiravimitele

Vere-aju barjäär on spetsialiseerunud veresoonte ja ajurakkude võrgustik, mis toimib aju kaitsesüsteemina, hoides eemal mürgid ja mikroobid. Seda saab ajutiselt avada fokuseeritud ultraheli seadmega. Protsess algab mikroskoopiliste inertsete gaasiga täidetud mullide süstimisega vereringesse. MRT abil suunatakse täpselt kindlaksmääratud piirkondadesse ajus ning mikro mullid liiguvad veresoontes. „Kui mullid puutuvad kokku madala intensiivsusega ultrahelilainetega, hakkavad need võnkuma ning põhjustavad ajutisi mehaanilisi häireid aju veresoonte seintes,“ selgitas dr Pavlos Anastasiadis, UMSOM-i neurokirurgia abiprofessor ja ultrahelibiokeemia ekspert. Varasemad uuringud, mida juhtis dr Woodworth koos teiste uurijatega, on näidanud, et vere-aju barjääri ajutine avamine on ohutu ja teostatav ajukasvajatega patsientidel. Woodworthi meeskond viis Ameerika Ühendriikides läbi esimese sellise protseduuri 2018. aastal UMMC-s pärast USA Ravimiameti (FDA) heakskiitu. „Dr Woodworthi tulemused on erakordselt põnevad ja tähistavad valdkonnas suurt läbimurret,“ ütles UMGCCC direktor dr Taofeek K. Owonikoko. „Glioblastoomi ravivõimalused on olnud väga piiratud ja UMGCCC-l on au juhtida jõupingutusi, mis annavad lootust patsientidele ja nende peredele.“

Vere-aju barjääri avamine võimaldab uute ravimite katsetamist

Tulevased uuringud võivad kasutada fokuseeritud ultraheli koos teiste keemiaravimitega, et testida ravimite tõhusust, mida pole seni ajuvähi korral kasutatud, kuna need ei läbi vere-aju barjääri. „See murranguline uuring on loonud potentsiaalselt uue prognoosimise ja ravi paradigmat 15 000 ameeriklase jaoks, kellel igal aastal diagnoositakse see surmav ajukasvaja,“ ütles UMSOM dekaan dr Mark T. Gladwin, Marylandi Ülikooli Baltimori meditsiinikorporatsiooni asepresident. „Biomarkerite vabanemine vereringesse võib pakkuda võimalust lihtsaks, rutiinseks ja mitteinvasiivseks aju jälgimiseks. Vere-aju barjääri avamine võib võimaldada ka uute ravimite katsetamist, et hinnata, kas need pikendavad veelgi patsiendi eluiga.“ „Tuhandete inimeste jaoks, kes igal aastal saavad selle laastava diagnoosi, on selle saavutuse tähtsust võimatu üle hinnata,“ ütles UMMC president ja tegevjuht dr Bert W. O’Malley. „Selle uuringu edu annab uue tõuke suunatud ravi uurimisele gliooblastoomi ja teiste ajukasvajate korral. Lootus nende perede jaoks on ümber defineeritud.“

ReFOCUSED uurib ultraheli kasutamist ajuhaiguste puhul

Dr Woodworth juhib ka suuremat, diagnostikakeskset fokuseeritud ultraheli uuringut gliooblastoomi patsientidel nimega LIBERATE (NCT05383872) koostöös ReFOCUSED konsortsiumiga (Uuringute Konsortsium ravimite ja diagnostika parandamiseks transkraniaalse fokuseeritud ultraheli abil). ReFOCUSED ühendab üle 20 uurimiskeskuse Põhja-Ameerikas, kelle eesmärk on kasutada MRT-ga juhitud fokuseeritud ultraheli pakkumaks paremaid ravitulemusi ajuhaiguste korral. LIBERATE uuring on praegu suletud uutele osalejatele.