Südamesurmad on seotud plastides kasutatavate kemikaalidega

Igapäevane kokkupuude plastides kasutatavate kemikaalidega on seotud enam kui 356 000 südamesurmaga maailmas ainuüksi 2018. aastal.

Eksperdid on aastakümneid seostanud terviseprobleeme kokkupuutega teatud ftalaatidega, mida leidub kosmeetikas, pesuvahendites, lahustites, plasttorudes, putukatõrjevahendites ja muudes toodetes. Kui need kemikaalid plasti mikroosakestena või plastist eraldunult alla neelatakse, on uuringud seostanud neid suurenenud riskiga mitmesuguste haiguste tekkeks alates rasvumisest ja diabeedist kuni viljakusprobleemide ja vähini.

NYU Langone Healthi teadlaste juhitud käesolev uuring keskendus teatud tüüpi ftalaadile nimega di-2-etüülheksüülftalaat (DEHP), mida kasutatakse toidunõude, meditsiiniseadmete ja muu plastiku pehmendamiseks ja painduvamaks muutmiseks. Teistes uuringutes on näidatud, et kokkupuude sellega põhjustab südame arterites üliaktiivset immuunvastust ehk põletikku, mis aja jooksul on seotud suurenenud südameinfarkti või insuldi riskiga. Oma uues analüüsis hindasid autorid, et kokkupuude DEHP-ga põhjustas 2018. aastal 356 238 surmajuhtumit ehk enam kui 13% kogu maailma südamehaigustest tingitud suremusest 55–64-aastaste meeste ja naiste seas.

Seos ftalaatide ja südamesurmade vahel

„Rõhutades seost ftalaatide ja ühe peamise surmapõhjuse vahel kogu maailmas, lisanduvad meie leiud ulatuslikule tõendusmaterjalile, et need kemikaalid kujutavad endast tohutut ohtu inimeste tervisele,“ ütles uuringu juhtiv autor Sara Hyman.

Autorite sõnul hinnati nende uuringus tuvastatud surmajuhtumite majanduslikuks koormuseks umbes 510 miljardit dollarit ja see võis ulatuda kuni 3,74 triljoni dollarini.

Varasemas, 2021. aasta uuringus seostas uurimisrühm ftalaate enam kui 50 000 enneaegse surmaga vanemate ameeriklaste seas igal aastal. Peamiselt oli tegemist südamehaigustest tingitud surmadega. Praegune uuring avaldati veebis 29. aprillil ajakirjas Lancet eBiomedicine.

Uuringu jaoks kasutas meeskond kümnete rahvastiku-uuringute tervise- ja keskkonnaandmeid, et hinnata DEHP-ga kokkupuudet 200 riigis ja territooriumil. Teave hõlmas uriiniproove, mis sisaldasid plastilisandi lagunemissaadusi.

Suur osa ftalaadisurmadest toimub Aasias

Kuigi ftalaatideks nimetatud kemikaale kasutatakse laialdaselt kogu maailmas, oli kolmveerand jutuksolevatest surmajuhtumitest Lähis-Ida, Lõuna-Aasia, Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Surmajuhtumite arv oli kõrgeim Indias – 103 587. Järgnesid Hiina ja Indoneesia.

Autorite sõnul on võimalikuks seletuseks see, et neis riikides puutuvad inimesed nende kemikaalidega kokku rohkem seetõttu, et neil on plastitootmise buum, kuid vähem tootmispiiranguid kui teistes piirkondades.

„On selge ebavõrdsus selles, millised maailma osad kannavad ftalaatidest tingitud suurenenud südameriskide koormust,“ ütles uuringu vanemautor Leonardo Trasande. „Meie tulemused rõhutavad pakilist vajadust ülemaailmsete regulatsioonide järele, et vähendada kokkupuudet nende toksiinidega, eriti piirkondades, mida kõige enam mõjutab kiire industrialiseerimine ja plastiku tarbimine,“ lisas pediaatriaprofessor Trasande.

Ftalaatide põhjustatud surmajuhtumeid on ilmselt palju rohkem

Trasande, kes on ka rahvastiku tervise osakonna professor, hoiatab, et analüüsi eesmärk ei olnud kindlaks teha, kas DEHP põhjustas otseselt või üksi südamehaigusi, ning et ei võetud arvesse teist tüüpi ftalaate. Samuti ei hõlmanud see suremust teiste vanuserühmade hulgas. Seetõttu on nende kemikaalidega seotud südamehaigustesse suremus tõenäoliselt palju suurem, ütleb ta.

Trasande ütleb, et teadlased plaanivad järgmiseks jälgida, kuidas ftalaatidega kokkupuute vähenemine võib aja jooksul mõjutada globaalset suremust, ning laiendada uuringut ka teistele kemikaalide põhjustatud terviseprobleemidele, näiteks enneaegsetele sünnitustele.

Viide teadustööle: https://www.thelancet.com/journals/ebiom/article/PIIS2352-3964(25)00174-4/fulltext

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!