Statiinidel on arvatust vähem kõrvaltoimeid

Statiinid ehk kolesteroolitaset alandavad ravimid ei põhjusta enamikku ravimi infolehtedel loetletud kõrvaltoimetest.

Südame-veresoonkonnahaigused põhjustavad maailmas ligikaudu 20 miljonit surmajuhtumit ning moodustavad ka näiteks Ühendkuningriigis umbes veerandi kõigist surmadest. Statiinid on väga tõhusad ravimid, mis alandavad LDL-i ehk “halva” kolesterooli taset ning on korduvalt tõestanud, et vähendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Siiski on olnud muret võimalike kõrvaltoimete pärast.

Teadlased koondasid andmed 23 suurest randomiseeritud uuringust Cholesterol Treatment Trialists’ Collaborationi andmebaasist: 123 940 osalejat 19 suures kliinilises uuringus, kus võrreldi statiinravi platseeboga (toimeainet mittesisaldav tablett), ning 30 724 osalejat neljas uuringus, kus võrreldi intensiivsemat ja vähem intensiivset statiinravi.

Platseeboga võrdne hulk kõrvaltoimeid

Teadlased leidsid, et peaaegu kõigi infolehtedel võimalike kõrvaltoimetena loetletud seisundite puhul oli teateid sarnasel hulgal nii statiine võtvatel kui ka platseebot võtvatel inimestel. Näiteks kognitiivse võimekuse või mälu halvenemise teateid oli igal aastal 0,2% statiinirühmas ja samuti 0,2% platseeborühmas. See tähendab, et kuigi inimesed võivad neid probleeme statiinide võtmise ajal märgata, puudub tugev tõendus, et need on statiinide põhjustatud.

Peamised järeldused statiinide kohta

• Statiinraviga ei kaasnenud statistiliselt olulist lisariski peaaegu ühegi võimaliku kõrvaltoime osas, mis infolehel loetletud on.
• Statiinide võtmine ei põhjustanud märkimisväärset lisariski mälukaotuse ega dementsuse, depressiooni, unehäirete, erektsioonihäirete, kaalutõusu, iivelduse, väsimuse, peavalu ega paljude muude seisundite osas.
• Täheldati väikest riski suurenemist (umbes 0,1%) maksa vereanalüüside kõrvalekallete osas. Samas ei täheldatud maksahaiguste, nagu hepatiit või maksapuudulikkus, sagenemist, mis viitab sellele, et muutused maksaanalüüsides ei vii tavaliselt tõsiste maksaprobleemideni.

Väga väike riski suurenemine (alla 0,1%) ilmnes ka uriinimuutustega seotud näitajates ning tursete (vedelikupeetus, mis põhjustab tavaliselt pahkluude, jalalabade ja säärte turseid) osas statiin vs platseebo uuringutes. Samas kõige suuremate doosidega vs kõige väiksemate doosidega tehtud uuringute võrdlemisel olulist riskitõusu ei ilmnenud. See tähendab, et riskitõusu sisuliselt pole.

Christina Reith, Oxford Population Health’i kaasprofessor ja uuringu juhtiv autor, ütles: „Statiinid on elupäästvad ravimid, mida on viimase 30 aasta jooksul kasutanud sajad miljonid inimesed. Siiski on mure statiinide ohutuse pärast heidutanud paljusid inimesi, kellel on risk raske puude või surma tekkeks südameinfarkti või insuldi tõttu. Meie uuring annab kindlustunde, et enamiku inimeste jaoks kaalub statiinide kasu kõrvaltoimete riski selgelt üles.“

Sama teadlaste rühma varasem töö näitas, et enamik lihassümptomeid ei ole statiinidest põhjustatud. Statiinravi tekitas lihassümptomeid vaid umbes 1% inimestest esimesel raviaastal ning hiljem lisariski ei ilmnenud. Samuti on näidatud, et statiinid võivad veidi tõsta veresuhkru taset, mistõttu võib juba kõrge diabeediriskiga inimestel diabeet avalduda mõnevõrra varem.

Statiinid on elupäästvad ravimid

Professor Bryan Williams, British Heart Foundationi teadus- ja meditsiinidirektor, ütles: „Need leiud on äärmiselt olulised ja pakuvad patsientidele autoriteetset, tõenduspõhist kindlustunnet. Statiinid on elupäästvad ravimid, mille kaitsev toime südameinfarkti ja insuldi vastu on tõestatud. Suures, hästi läbi viidud analüüsis hinnatud patsientide hulgas leiti 66 võimalikust kõrvaltoimest seos statiinide kasutamisega vaid nelja puhul ning sedagi väga väikesel osal patsientidest.

See tõendusmaterjal on väga vajalik vastukaal statiinidega seotud valeinfole ning aitab ennetada tarbetuid surmajuhtumeid südame-veresoonkonnahaiguste tõttu. Samuti on oluline tuvastada, millised kõrvaltoimed võivad tegelikult statiinidega seotud olla, sest see aitab arstidel otsustada, millal kasutada alternatiivseid ravivõimalusi.“

Professor Sir Rory Collins, Oxford Population Health’i emeriitprofessor meditsiini ja epidemioloogia alal ning artikli vanemautor, ütles: „Statiinide ravimiinfo märgib teatud tervisekahjustused võimalikeks kõrvaltoimeteks peamiselt mitterandomiseeritud uuringute põhjal, mis võivad olla kallutatud. Koondasime kogu info suurtest randomiseeritud uuringutest, et hinnata tõendeid usaldusväärselt. Nüüd, kui teame, et statiinid ei põhjusta enamikku pakendi infolehtedel loetletud kõrvaltoimetest, vajab statiinide teave kiiret ajakohastamist, et aidata patsientidel ja arstidel teha paremini informeeritud terviseotsuseid.“

Kõik analüüsi kaasatud uuringud olid suured (vähemalt 1000 osalejaga) ning patsientide tulemusi jälgiti peaaegu viis aastat. Uuringud olid topeltpimedad, mis tähendab, et ei osalejad ega uuringu läbiviijad ei teadnud, kes millist ravi sai, et vältida ravijaotuse teadmisest tulenevat kallutatust. Võimalike kõrvaltoimete loetelu koostati viie kõige sagedamini välja kirjutatava statiini infolehtede põhjal.

Reklaam Leia kanepist tehtud mugavad, stiilsed ja loodushoidlikud jalanõud ja kotid siit!

Uuringu viis läbi Cholesterol Treatment Trialists’ (CTT) Collaboration. Tööd rahastasid British Heart Foundation, UKRI Medical Research Council ja Australian National Health and Medical Research Council. CTT tööd jälgib sõltumatu järelevalvepaneel.