Autor: Glaukoom, makuladegeneratsioon ja katarakt on silmaprobleemid, mille varajane avastamine ja ennetus võivad aidata säilitada hea nägemise.
Vanusega seotud nägemisprobleemid võivad hiilida ligi märkamatult. Glaukoom, makuladegeneratsioon ja katarakt on mõned sagedamini esinevad seisundid, mille varajane avastamine ja ennetus võivad aidata säilitada hea nägemise ka vanemas eas.
Katarakt ja vanusega seotud muutused
Katarakt ehk hallkae tekib siis, kui silmalääts muutub häguseks. Selle tulemusel muutub nägemine uduseks, silmad muutuvad valguse suhtes tundlikuks ning võib tekkida topeltnägemine.
Riskifaktorid on suitsetamine, UV-kiirgus, diabeet ja vanus.
Katarakti vastu aitab UV-kaitsega päikeseprillide kandmine, antioksüdantiderikas toitumine ja veresuhkru kontroll. Kuigi katarakti lõplik ravi on operatsioon, saab riski vähendada näiteks vitamiinidega C ja A ning luteiini ja zeaksantiini sisaldavate toidulisanditega.
Optometrist Kersten Liba: “Katarakt on levinud silmaproblem, eriti vanematel inimestel. See tähendab, et silma lääts muutub häguseks, mis muudab nägemise uduseks. Katarakti riski suurendavad näiteks suitsetamine, liigne päikesevalgus ja diabeet. Seega, kui te olete suitsetaja, siis see on veel üks põhjus, miks võiks maha jätta. Ja kindlasti kandke päikeseprille, mis kaitsevad UV-kiirte eest. Antioksüdandid võivad aidata katarakti riski vähendada, kuigi see ei asenda operatsiooni, kui asi on juba tõsine.”
Mis puudutab ennetust, siis toitumine mängib väga suurt rolli. Lisaks luteiinile ja zeaksantiinile on olulised ka omega-3 rasvhapped ja vitamiin C. Näiteks vitamiin C on võimas antioksüdant, mis kaitseb silmi vabade radikaalide eest. Kui teie toidust jääb puudu neid toitaineid, siis toidulisandid, kus on seleen ja tsink, võivad olla väga kasulikud ja toetavad immuunsüsteemi ning silmade tervist.
Kõrge vererõhk või diabeet võivad silmi kahjustada
Veel üks oluline asi on see, et silmade tervis on seotud üldise tervisega. Kui teil on kõrge vererõhk või diabeet, siis need võivad silmi kahjustada. Näiteks diabeet võib põhjustada diabeetilist retinopaatiat, mis on tõsine seisund, kus võrkkesta veresooned saavad kahjustatud. Seega, hoidke oma veresuhkur kontrolli all ja käige regulaarselt arsti juures. Silmade kontroll on oluline vähemalt kord aastas, eriti kui olete vanem kui 40.
“Kui te tunnete, et teie silmad on väsinud või nägemine on halvenenud, ärge oodake, vaid minge silmaarsti juurde. Mida varem probleem avastatakse, seda paremad on ravi võimalused. Näiteks katarakti saab tihti operatsiooniga parandada, aga see eeldab, et see avastatakse õigeaegselt. Ma tean, et arsti juurde minek võib tunduda tüütu, aga see on teie nägemise jaoks ülioluline.”
Glaukoom ehk roheline kae – vaikne nägemisvaras
Glaukoom tähendab enamasti silma siserõhu tõusu, mis alguses hakkab otse kahjustama võrkkesta närvirakke ja võrkkesta veresooni. Nii närvirakud kui nägemisnärv, mis saadavad infot silmast ajju, saavad seetõttu ka vähem toitaineid ja olukord läheb üha keerulisemaks. Lõpuks võib see viia nägemisnärvi üha suuremate kahjustusteni, närvi taandarengule ja ka pimedaksjäämiseni. Glaukoomi teeb salakavalaks see, et alguses pole enamasti mingeid selgeid hoiatavaid sümptomeid ega valu. Ja kuna haigus areneb sageli ilma järsku ilmnevate sümptomiteta, siis on regulaarne silmakontroll võtmetähtsusega – eriti üle 40-aastastele ja neile, kelle peres on glaukoomi esinenud. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt nägemisvälja järkjärguline ahenemine, seejärel ka hägustumine. Inimesed märkavad nägemisvälja ahenemist alles siis, kui kahjustus on juba pöördumatu.
„Kahjuks ei ole glaukoomil alguses sageli mingeid sümptomeid, seega on väga oluline käia regulaarselt silmaarsti juures.“
See osa jutust käis nüüd sagedamini esineva glaukoomivormi kohta, mida nimetatakse avatud nurgaga glaukoomiks. On ka glaukoomivorm, kus silma siserõhk ei tõuse – ja ka selle puhul on võtmeroll regulaarsel silmakontrollil!
Glaukoomivormi puhul, mida nimetatakse suletud nurga glaukoomis, tekib ÄKILINE valu ühes silmas ja/või näopoolel, nägemise hägustumine ühes silmas, nägemisteravuse langus, halo, kiired valgusallika ümber, vahel ka iiveldus ja oksendamine. Sellisel juhul tuleb KOHE silmaarsti juurde joosta, et silma siserõhku alandada ja edasine ravi määrata, sest ainult nii on võimalik suuremat nägemiskahjustust ära hoida.
Glaukoomi tekke riski kasvatavad
- Vanus 40+
- Pärilikkus – inimestel, kelle peres on glaukoomi esinenud, on kordades suurem risk
- Silmapõletikud ja -traumad, suhkurtõbi, kõrge vererõhk, veresoonte lupjumine, hormoonravi ning eriti deksametasooni sisaldavate silmatilkade kasutamine
- Lühi- ja kaugnägevus
Kuidas glaukoom varakult avastada ja kontrolli all hoida
- Regulaarsed silmaarsti visiidid – alates 40. eluaastast iga 2-3 aasta järel, hiljem kord aastas; päriliku riski korral vähemalt kord aastas
- Veresuhkru ja vererõhu kontroll
- Silmakaitse füüsiliste traumade eest (nt kaitseprillid töötegemisel)
- Üldine tervislik eluviis ja hoolitsemine silmade tervise eest
- Kaitse päikesevalguse eest. UV-kiired võivad kahjustada silmi, eriti kui te veedate palju aega õues. Päikeseprillid, mis blokeerivad 100% UVA- ja UVB-kiirgust, on hädavajalikud.
Optometrist Kersten Liba: “Ma tean, et mõned arvavad, et päikeseprillid on ainult moeasi, aga need on tõesti olulised silmade kaitsmiseks.“
Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine
Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine mõjutab silma keskosa. See on vanematel inimestel üks sagedasemaid nägemise kaotuse põhjuseid. Kollatähnis kahjustub võrkkesta ainevahetus. Esimesteks sümptomiteks on, et lugemine muutub raskeks tumeda laigu tõttu keskel, nii lähemalolevate kui kaugemate objektide kuju ja kontuur on moondunud ja kujutised keskelt ähmased.
Maakul on väike ümar võrkkesta ala silmapõhja keskosas, silma närvi lähedal. Just maakul vastutab nägemisteravuse ja värvitaju eest. Et nägemine töötaks laitmatult, peab just see silma osa töötama täiuslikult.
Maakuli degeneratsiooni riski kasvatavad
- geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, kaugelenägevus, kõrgenenud vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine, ülekaalulisus, UV-kiirgus.
Enamasti on maakuli degeneratsioon seotud vananemisega. Tavaliselt saab haigus alguse pärast 50. eluaastat. Eestis on enam kui 100 000 inimest, kellel on mõni selle haiguse vormidest.
Haigusel on kaks vormi: kuiv (85%) ja märg. Esimene neist kahjustab nägemist aeglaselt ja pika aja jooksul ning otsest ravi sellele pole. Märga vormi, kus kahjustunud veresooned lekivad, saab kontrolli all hoida silmasüstidega ja vitamiinidega.
Riski aitavad vähendada toitumisharjumused – eriti rohelised lehtköögiviljad ja toidulisandid, mis sisaldavad luteiini ja zeaksantiini.
“Inimesed, kes söövad palju rohelisi lehtköögivilju või võtavad luteiini sisaldavaid toidulisandeid, võivad vähendada makuladegeneratsiooni riski kuni 25%. See on üsna suur number! Nii et see on hea põhjus, miks mõelda toidulisandite peale, eriti kui teie toitumine ei ole väga mitmekesine.”
Tähtsad toitained
- Luteiin ja zeaksantiin – kaitsevad võrkkesta
- Omega-3 – toetab silmade niisutust ja struktuuri
- Vitamiinid C ja E – võimsad antioksüdandid
- Tsink ja seleen – aitavad aeglustada degeneratsiooni
Presbüoopia ehk ealine kaugnägevus
Umbes 40-aastaselt hakkab inimestel sageli raskemaks muutuma lähedale vaatamine. Näiteks on vaja ajaleht või raamat või ka telefon silmadest kaugemale nihutada, kuni seda tuleb hoida peaaegu käe pikkuse kaugusel selleks, et tekst hästi loetav oleks. Kirjutamisel või käsitöö tegemisel võivad pingutusest tekkida peavalud, pingetunne silmades, või isegi peapööritus. See on presbüoopia, normaalne vananemisprotsess, mida saab korrigeerida lugemisprillide või multifokaalsete läätsedega. Ka presbüoopia puhul tuleb järgida 20-20-20 reeglit, kaitsta silmi päikesekiirguse eest, süüa mitmekesist toitu ja toetada silmi toidulisanditega. Olulised on vitamiinid C, E ja A, aga ka seleen, tsink, luteiin ja zeaksantiin. Need ei pööra muutusi küll tagasi, aga võivad aidata muutuste kulgu aeglustada.
Stress ja unehäired kahjustavad ka silmi
Silmade tervist mõjutavad ka stress ja unehäired. Näiteks silmalaugude tõmblus, udune nägemine ja pinges silmad võivad olla põhjustatud stressihormoonide tasakaalutusest või magneesiumipuudusest.
Lisaks mängivad rolli:
- B-vitamiinid, eriti B2 ehk riboflaviin
- Hea vereringe, mida toetavad liikumine ja kolesterooli tasakaalus hoidmine
- Vee joomine – silmad kuivavad kiiremini, kui keha on dehüdreeritud
Optometrist Kersten Liba: „Kui te ei joo piisavalt vett, siis see mõjutab kogu keha, kaasa arvatud silmi.“
Kui te näete äkki topelt, teil on peavalud või nägemine muutub uduseks, siis need on märgid, et peaksite kohe silmaarsti juurde minema! Mõnikord võivad need olla lihtsalt väsimuse märgid, aga need võivad viidata ka tõsisematele probleemidele, näiteks glaukoomile või võrkkesta irdumisele. Võrkkesta irdumine on haruldane, aga väga tõsine seisund, mis vajab kohest ravi.
Miks on oluline kasutada oomega-3 rasvhappeid?
Silma võrkkestas leidub palju oomega-3 rasvhapet DHA-d ja see moodustab üle 50% silma rakkudes, kepikeste membraanides leiduvatest rasvadest. Membraanide tervise toetamine tähendab väiksemat põletikku ja vähem kuiva silmaga seotud probleeme. Ühtlasi vähendab oomega-3 kuiva nahaga seotud probleeme – sealhulgas ka silmaümbruse naha probleeme. Kasulik toime ilmneb 100 mg DHA päevas. Oomeda-3 võtmist soovitatakse ka imetavatele emadele, et toetada imiku normaalset nägemist. Toimet tugevdab teine oomega-3 komponent EPA, foolhape ehk B9 ja B12.
Oomega 7 silmade põletike vastu
Näiteks astelpajuõli kapslid sisaldavad palju oomega-7 rasvhappeid, mis aitavad hakkama saada pisaratevooluga, punetusega ja põletustundega silmades külmal aastaajal. Tegemist on tuntud kuiva silma sündroomi sümptomitega. Katsetused näitavad, et oomega-7 vähendab kontaktläätsete kandjatel negatiivseid sümptomeid silmas.
Nägemisprotsess sõltub vitamiinist A
Vitamiinist A sõltub see, et silma jõudnud valgusest, mis mõjutab silmapigmenti rodopsiini, saaks fotokeemiliste reaktsioonide ahela lõpus närviimpulss, mida aju töödelda saab. Beetakaroteeni ehk β-karoteeni ehk vitamiini A peaksid võtma kõik, kellel esineb kanapimedust või kuiva silma sündroomi tunnuseid. Liigne vitamiini A tarbimine aga võib tervist kahjustada.
Kui seda vitamiini vähe on, siis tekib probleem hämaras nägemisega ehk kanapimedus. Vitamiin A kaitseb antioksüdandina silmaläätse valguse toimel tekkivate vabade radikaalide eest, vähendades katarakti ohtu.
Vitamiin A vähesus võib olla ealise kollatähni kärbumise ehk maakula degeneratsiooni üks põhjustest. Samuti võib puudus viia kuiva silma sündroomi tekkeni.
A-vitamiini vähesuse korral võrkkestas esineb nägemise halvenemine pimedas ja hämaras ehk kanapimedus.
Vitamiin D võib parandada kõiki kuiva silma sündroomi sümptomeid
See vitamiin parandab pisaravedeliku kvaliteeti ja pisarakile lipiidikihi kaitsevõimet. Vitamiini peaks võtma lühinägelikkuse, ealise kollatähni degeneratsiooni ja glaukoomiriski korral. On näidatud, et glaukoomiga patsientidel on seda vitamiini vähem kui glaukoomita inimestel. Samuti on tähelepanuväärne, et diabeetikutel esinev diabeetiline retinopaatia on tõenäolisem madala vitamiin D taseme puhul.
Seleen tagab silmades antioksüdantse kaitse
Seleeni sisaldavad aminohapped ja ensüümid kaitsevad silma võrkkesta päikesevalguse ja hapniku tekitatud vabade radikaalide kahjuliku mõju eest, hoiab tagasi vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD). Lisaks osaleb seleen silma immuunkaitses ja silmarakkude terviklikkuse hoidmises ning kaitseb läätse hägustumise ehk katarakti vastu.
Tsink aitab vitamiinil A toimida
Tsink vastutab selle eest, et vitamiini A aktiivne vorm retinool jõuaks maksast silma. Koos teiste antioksüdantidega nagu vitamiinid E ja C ning luteiini ja zeaksantiiniga vähendavad oksüdatiivset stressi, mis on seotud võrkkesta vananemise ja kahjustustega. Koos teiste toitainetega võib aeglustada vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD). Tsink kaitseb silma infektsioonide vastu.
Vitamiin E on elutähtis antioksüdant
Vitamiin E kaitseb silmakudesid (eriti võrkkesta ja läätse) valguse (eriti UV-kiirguse) põhjustatud kahjustuste eest. See aitab ennetada katarakti ehk läätse hägustumist ehk hallkaed ning aeglustab vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD).
Silmas on palju vitamiini C
See, et silm vajab suurt hulka vitamiini C, pole juhuslik. Vitamiinil on suur roll silmade kaitses. Katses, kus osalejad võtsid päevas 750 mg vitamiini C, 600 mg vitamiini E ja 18 mg beetakaroteeni (vitamiin A), vähenes kolme aasta pärast vanusega seotud katarakti arengu kiirus.
Q10 ja diabeet
Hispaanias tehtud uuring toob välja, et CoQ10 võib olla ohutu ja hea vahend silma veresoonte kahjustuste leevendamisel. Diabeedi korral võivad võrkkesta (silma tagaosa õrna koe) kapillaarid ja väiksemaid veresooned lõhkeda või ummistuda ja takistada verevoolu. Diabeetilise retinopaatia kaugelearenenud staadiumis tekivad võrkkestale uued ebatüüpilised veresooned. Kõik need muutused kahjustavad võrkkesta ja halvendavad nägemist. Diabeetiline retinopaatia on tööealise seas üha enam levinum haigus. Q10 mõjub positiivselt veresoonte sisepinda katvate rakkude tervisele ja veresoonte elastsusele, võib kaitsta väikeseid kapillaare ja parandada sellega diabeetikute elukvaliteeti.
Mis on luteiin ja miks seda kasutada on vaja?
Luteiin on karotenoid, täpsemalt kollane pigment, mis kuulub samasse rühma nagu beetakaroteen ja zeaksantiin. Seda tuntakse eelkõige kui silmade tervise toetajat, kuna see koguneb võrkkesta makulasse (silma keskosa) ja aitab kaitsta silmi liigse valguse ja oksüdatiivse stressi eest.
Peamised omadused:
- Antioksüdant – neutraliseerib vabu radikaale.
- Kaitseb silmi vananemisega seotud muutuste (nt kollatähni degeneratsiooni) eest.
- Toetab naha ja südame-veresoonkonna tervist.
Kus luteiini leidub?
Kõige rikkalikumalt just rohelistes ja värvilistes taimedes:
- Rohelised lehtköögiviljad – spinat, lehtkapsas (kale), brokoli, rooskapsas.
- Munakollane – hea biosaadavusega allikas, sest luteiin on rasvlahustuv.
- Maisis, hernestes, paprikas (eriti kollases),suvikõrvitsas, kiivides, viinamarjades, apelsinides.
Nipp: kuna luteiin on rasvlahustuv, imendub ta paremini koos väikese koguse rasvaga (nt oliiviõli, avokaado, pähklid).
Mis on zeaksantiin?
Zeaksantiin on samuti karotenoid, väga sarnane luteiinile. Koos luteiiniga on ta üks kahest peamisest pigmendist, mis kogunevad silma makulasse (kollatähni piirkond võrkkestas). Seal toimivad nad “loodusliku filtrina”, kaitstes silmi:
- liigse UV- ja sinise valguse eest,
- oksüdatiivse stressi ja vananemisprotsesside eest.
Zeaksantiin on eriti oluline terava keskse nägemise jaoks.
Tervislikud omadused
- Toetab silmade tervist, vähendab kollatähni degeneratsiooni (AMD) riski.
- Toimib antioksüdandina.
- Võib toetada naha ja üldise raku tervist.
Kus zeaksantiini leidub?
Rikkalikumalt leidub kollastes, oranžides ja rohelistes köögiviljades:
- Mais (üks parimaid allikaid)
- Oranž paprika
- Munakollane
- Apelsinid
- Mango, papaia
- Kiivi, viinamarjad
- Spinat ja lehtkapsas (sisaldavad nii luteiini kui ka zeaksantiini)
Nipp imendumiseks: nagu luteiin, on ka zeaksantiin rasvlahustuv, seega imendub paremini koos rasvaallikaga (nt oliiviõli, pähklid, avokaado).
Kirjutamisel on kasutatud optometristi Kersten Liba ja Triin Terasmaa loengumaterjale.