Sigade katku vastu on vaktsiin

Sigade Aafrika katku vastu on vaktsiin olemas, aga pole teada, kas see ka Euroopas levinud tüvedele toimib.

Praeguseks on teada kolm vaktsiini, mida sigade Aafrika katku vastu arendatud on. Esimese – AVAC ASF LIVE (AVAC) – osas valitseb teatud skeptilisus, sest kõiki katseandmed pole väidetavalt avaldatud. Teine Vietnami Navetco National Veterinary Joint Stock Company ettevõtte vaktsiin NAVET‑ASFVAC on saanud aga parema vastuvõtu osaliseks ning tundub, et rõõmustamiseks on ka põhjust. Ja kolmanda DACOVAC-ASF2 (Dabaco Group) osas pole veel head infot saada.

NAVET-ASFVAC vaktsiin sigade Aafrika katku vastu

NAVET‑ASFVAC on elav nõrgestatud Aafrika katku viiruse (ASFV) vaktsiin, mille tüvi on ASFV‑G‑ΔI177L. Üks geen on viirusest eemaldatud ja asendatud mCherry markergeeniga. Vaktsiini arendas Vietnami firma NAVETCO koostöös USA Plum Island Animal Disease Center’iga. Vietnami veterinaaramet andis vaktsiinile turustamisõiguse 18. mail 2022 . Vietnami siseturul on vaktsiini hind umbes 1,50 USD doosi kohta.

Seakatku vaktsiini katsetused väljaspool Vietnami

Vietnami vaktsiini kasutamise kohta on infot Filipiinidelt, Dominikaani Vabariigist ja Indoneesiast. Filipiinidelt on teateid, et sealsetes katsetes moodustusid antikehad praktiliselt kõigil sigadel, kuid see ei tähenda veel, et sead ei võiks nakatuda. Dominikaani Vabariigis on NAVET‑ASFVAC hästi toiminud. Vietnami eksperdid aitasid korraldada vaktsineerimiskampaania. Tulemused olid head – vaktsineeritud sead ei haigestunud ning 28–90 päeva pärast vaktsineerimist olid antikehad 85–96% sigadel ja pärast teist süsti isegi 89,5% sigadest. USA ei soovita vaktsiini kasutada – nende sead pole katku haigestunud veel ja neil pole ka veel tekkinud veendumust, et vaktsiin on USAs tõhus ja ohutu. Euroopas pole nende vaktsiinidega teadaolevalt katsetusi läbi viidud ja seetõttu on raske öelda, kas siin levivad viirustüved on Vietnamis arendatud vaktsiini suhtes tundlikud. Aga Eesti võiks ju ühe farmiga proovida, kas sellest on mingit kasu või mitte.

Katsetused Euroopas

Euroopas käivad katsetused kahe vaktsiinikandidaadiga. ELi toetatav projekt VAX4ASF, mida juhib Hispaania ettevõte HIPRA Horizon Europe programmi raames, töötab järgmise generatsiooni ASF-vaktsiini kallal. Projektil on 17 osapoolt Euroopast, USA-st ja Keenias, sh Ludwig-Maximilians Universität, Pirbright (UK), Wageningen Bioveterinary Research jt. Enne 2027. aastat pole ilmselt tulemusi oodata. Ühendkuningriigi Pirbrighti Instituut testib teist vaktsiidi, mis põhineb veise herpeseviirusel kui vektoril (vähendab pärisviirusest tulenevaid riske ja sobib DIVA- (Differentiating Infected from Vaccinated Animals) kasutamiseks. Selle projekti puhul on Euroopa kontekstis toimumas esimesed kliinilised loomkatsed, mis algasid 2025. aasta mais, eesmärgiga kindlaks teha vaktsiini mõju reaalelulistes oludes.

Katku leviku teed ja miks nakatunud sigu peab tapma

Levikuteed

Katk levib otsese kontakti kaudu nakatunud sigade või nende kehavedelikega (veri, sülg, uriin, väljaheited),; levik on kiire juba 1–7 päeva pärast nakatumist.
Vere kaudu edastamine on eriti ohtlik.
Levik on võimalik ka rottide, lindude, metssigade jt loomade ning oletuslikult ka kärbeste kaudu.
Sigade Aafrika katk võib levida ka puukide vahendusel, mis suudavad pikka aega viirust säilitada.
Kaasaegses kontekstis on oluline põllumajanduslik bioohutus – levik võib toimuda ka inimeste, transpordivahendite, loomade farmidevahelise transpordi kaudu.

Miks nakatunud siga hukata?

Aafrika seakatk on väga letaalne, surmade määr võib ulatuda kuni 100%, eriti kehvemates sanitaariatingimustes või sobimatutes keskkondades.
Nakatunud või nakkusega kokkupuutes olevate loomade tapmine aitab katkust kiirelt jagu saada, hoides ära edasise leviku. Praegused riikidevahelised kokkulepped on karmid – kuna haigus on väga hävitav ja ohustab toidujulgeolekut, siis kokkulepitud meetmete mitterakendamine toob kaasa ekspordikeelu.
See on üks peamisi tõrjemeetmeid maailmas, sest puudub universaalselt ohutu ja tõhus vaktsiin, mis oleks läbinud põhjaliku rahvusvahelise reguleeriva heakskiidu.