Autor: Euroopa suurim majandus Saksamaa, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapangi panustavad vesinikule kui võtmelahendusele tööstuse saaste vähendamisel.
Euroopa suurim majandus, Saksamaa, panustab üha enam vesinikule kui võtmelahendusele tööstuse saaste vähendamisel. Kuid see strateegia ei tähenda, et vesinikust saaks universaalne energialahendus. Vastupidi — selle roll on üsna kitsalt piiritletud. Vesinikku kasutatakse seal, kus elektrifitseerimine ei tööta.
Tööstuse saaste vähendamine kui keskne probleem
Saksamaa kliimaeesmärkide suurim takistus ei ole enam kodumajapidamised ega isegi elektritootmine, vaid nn “rasked sektorid” nagu terasetööstus, keemiatööstus, rafineerimine, osa transpordist nagu näiteks laevandus. Nendes sektorites on temperatuurid, keemilised protsessid ja energiavajadus sellised, et otsene elektrikasutus ei ole piisav või majanduslikult mõistlik. Siin tuleb mängu vesinik ja selle erinevad ühendid.
Roheline vesinik — toodetud taastuvenergiast — võimaldab näiteks:
- asendada kivisütt terase tootmises
- vähendada fossiilse toorme kasutust keemia- ja väetisetööstuses
Just seetõttu näeb Saksamaa vesinikku eelkõige tööstusliku toorainena, mitte universaalse energiakandjana.
Vesinik pigem pole “aku”
Sageli räägitakse vesinikust kui elektrienergia salvestamise viisist, kuid praktikas on see alles viienda või kuuenda järgu lahendus.
Põhjus on lihtne: elekter → vesinikuks → tagasi elektriks protsessis kaob kuni 70% energiast. Seetõttu kasutatakse vesinikku ainult seal, kus otsene elektrifitseerimine ei ole võimalik või pole praktiline või keemiline reaktsioon nõuab vesinikku. Saksamaa strateegia peegeldab seda arusaama üsna selgelt.
Ambitsioonikas plaan — aga piiratud ressursid
Saksamaa eesmärk on rajada 2030. aastaks vähemalt 10 gigavati jagu elektrolüüsi võimsust, mis tähendab üsna kiiret kodumaise ja tarnetest sõltumatu vesinikutootmise ülesehitamist vähemalt kriisiajaks. “Rasvasemate” lahenduste probleem on aga elektris. Rohelise vesiniku tootmine on praegu veel äärmiselt energiamahukas. 1 kg vesinikku vajab ~50–55 kWh elektrit. Kui Saksamaa sooviks katta kogu oma tulevase vesinikuvajaduse ainult kodumaise tootmisega, vajaks see ligikaudu sama palju elektrit kui kogu riigi tänane tarbimine. Vähemalt hetkel laialdaselt kasutuses olevate elektrolüüsi-lahenduste puhul on see nii, kuigi arenduses on palju odavamad ja tõhusamaid elektrolüüsi tehnoloogiad. Sellegipoolest valmib 2026. aasta esimeses pooles 250 MW aastavõimsusega vesinikutehas ehk siis plaani on asutud kiirendatult täitma.
Niisiis pole hetkel pole täielikku kodumaist varustatust realistlik saavutada, sest taastuvenergia tootmine ei kasva piisavalt kiiresti, kohati venib elektrivõrkude arendus ja elektrihinnad on veel kõrged. Tulemuseks on strateegiline otsus: Saksamaa hakkab suurt osa vesinikust importima.
Vesiniku import kui strateegiline valik
Hinnanguliselt tuleb 50–70% Saksamaa vesinikuvajadusest nähtavas tulevikus katta impordiga. Potentsiaalseteks partneriteks peetakse Põhja-Aafrikat, Lähis-Ida, Norrat ja Ladina-Ameerikat. Riik toetab seda spetsiaalsete mehhanismidega, nagu H2Global oksionid, kus riik ostab 3 miljardi euro eest vesinikku pikaajaliste lepingutega ja müüb selle edasi oma tööstusele. Hinnavahe kompenseeritakse CCfD (carbon contracts for difference) kaudu; suurinvesteeringuid tehakse IPCEI kaudu. Kiirendada püütakse ka ehituslubade väljaandmist ja lisaks püütakse luua vesinikuga seotud üleeuroopaline standardisüsteem.
See on sisuliselt turu loomine riigi poolt — sest ilma toetusteta ei ole roheline vesinik veel konkurentsivõimeline. Näiteks Saksamaal toodetud roheline vesinik võib olla 2–3 korda kallim kui päikeserikastes riikides.
Taristu: uus suur vesiniku energiavõrk Euroopas
Lisaks tootmisele ja impordile ehitab Saksamaa aktiivselt vesiniku infrastruktuuri:
- 13 000 km vesinikutorustikke Euroopas aastaks 2030
- 1800 km tuumikvõrgu-torustikku Saksamaal, mille rajamist alustati juba aastate eest
- olemasolevate gaasitorude ümberkohandamine
- imporditerminalid sadamates nii puhta vesiniku kui vesinikuühendi ammoniaagi (NH3) jaoks
Eesmärk on ühendada sadamad, tööstuspiirkonnad ja Euroopa-sisene vesiniku toruvõrk.
Hiina ja Prantsusmaa: kaks erinevat teed
Saksamaa strateegiat mõistab paremini, kui võrrelda seda teiste suurte majandustega.
Hiina püüdleb vesinikutehnoloogia turul domineerimise poole
Hiina panustab vesinikule hoopis teise loogikaga:
- massiivne vesiniku tootmisvõimsus – 200 GW aastaks 2030.
- odavavate elektrolüüserite masstootmine
- kogu tootmisahela tugev riiklik juhtimine
Hiina eesmärk ei ole ainult oma vajaduste katmine, vaid ka domineerimine globaalsel tehnoloogiaturul — sarnaselt päikesepaneelidele.
Prantsusmaa vesinikumajandus on osa riiklikust tööstuspoliitikast
Prantsusmaa liigub kolmandat teed:
- tugev riiklik tugi
- oma tehnoloogia arendamine
- kodumaise tööstuse ülesehitamine
Kui Saksamaa loob turgu ja Hiina toodab odavalt, siis Prantsusmaa üritab ehitada Euroopa-sisese tööstuse baasi.
Jaapani tee vesinikumajanduses
Jaapan on üks esimesi riike maailmas, kus hakati vesinikumajandust süsteemselt arendama juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Uue valitsuse värskendatud plaanid kinnitavad, et see suund ei ole muutunud — pigem vastupidi, vesinikku nähakse nüüd veelgi selgemalt kui osa riigi energiajulgeolekust ja tööstuspoliitikast. Erinevalt Saksamaast või Hiinast on Jaapanil üks põhiline eripära: neil pole kivisütt. Pärast Fukushima tuumakatastroofi vähenes tuumaenergia roll ning riik sõltub suuresti veeldatud maagaasist (LNG), nafta ja kivisöe tarnetest. See teeb Jaapanist ühe maailma suurima energiaimportija ja seega on tarnete mitmekesistamine energiajulgeoleku küsimus. Vesinik sobitub siia loogikasse – seda saab importida erinevatest riikidest ja mitmekesistada nii energiavarustust. Jaapanlased peavad lubama rohelise vesiniku kõrval ka nn sinist vesinikku, mis tehtud maagaasist (kuid nad kavatsevad CO₂ püüda). Lisaks kasutavad nad laiemalt ammoniaaki kui vesiniku kandjat.
Jaapani eripära on tugev panus ammoniaagile
Miks ammoniaak? Seda on lihtsam transportida kui vesinikku, seda saab kasutada olemasolevas taristus ja seda sobib elektrijaamades põletamiseks. Jaapan plaanib kasutada ammoniaaki kivisöejaamades koos kivisöega ja vähendada seeläbi CO₂ heidet ilma kogu süsteemi ümber ehitamata. See on kompromisslahendus, mida Euroopas vaadatakse skeptilisemalt.
Jaapan ei keskendu ainult energiale, vaid ka tööstusele ja transpordile:
- vesinik kütusena raskeveokites
- kasutus laevanduses
- jätkuv panus kütuseelementautodesse (nt Toyota)
Kuigi elektriautod domineerivad mujal, ei ole Jaapan loobunud vesiniku rollist transpordis.
Jaapani riiklik tugi ja pikaajaline plaan
Uus strateegia sisaldab tugevat riiklikku rahastust:
- kümned miljardid eurod toetusteks
- hinnavahe kompenseerimine fossiilkütustega võrreldes
- rahvusvahelised tarneahelad (Austraalia, Lähis-Ida)
Eesmärk on luua toimiv vesinikuturg ning kindlustada pikaajalised impordilepingud.
Kus on Eesti võimalused vesinikumajanduses?
Eesti jaoks ei ole realistlik kopeerida Saksamaa mudelit — puudub nii tööstuslik mastaap kui ka sedalaadi energiavajadus. Samas tekivad mitmed võimalikud nišid.
1. Taastuvenergia + eksport
Kui Läänemere tuuleenergia areneb, võib Eesti toota rohelist elektrit ja sellest ka vesinikku eksportimiseks. See võib tagada sissetuleku ka päikese- ja tuuleparkide omanikele ajal, kui energiat on turul palju ja seda pole sisuliselt kuhugi panna.
2. Tööstuslikud pilootprojektid
Vesinik võiks sobida:
- keemiatööstuse nišides
- sünteetiliste kütuste tootmises
3. Eesti võib tulevasest vesinikutorust kasu saada
Eesti võib olla osa Läänemere vesinikuvõrgust või logistilisest koridorist Soome ja Kesk-Euroopa vahel.
4. Väikeriigi eelis
Erinevalt Saksamaast saab Eesti olla paindlik:
- testida uusi lahendusi
- vältida suurt lukustumist kallisse infrastruktuuri
Vesinikumajanduse suur pilt
Saksamaa vesinikustrateegia ei ole niivõrd tehnoloogiline kui majanduslik otsus.
See põhineb arusaamal, et:
- kõike ei saa elektrifitseerida
- tööstuse dekarboniseerimine vajab alternatiivi
- vesinik on parim lahendus sektorites, mille saastet on raske vähendada
Üks on siiski selge: vesinik ei päästa kogu energiasüsteemi, kuid ilma selleta ei pruugi Euroopa tööstus kliimaneutraalsuseni ehk väiksema reostamise tasemeni jõuda.
Loe lisaks
Odav vesinik ilma plaatinat kasutamata
Kuidas aluselisest jäätmeveest vesinikku teha
Eriti säästlik vesinikutootmine päikesest ja sõnnikust
Just tuuleenergia toob elektri hinna alla