Raha eakate heaoluks! Teosta oma ideed!

Juba 27.02 avaneb innovatsiooniprogramm, et tuua nutikad lahendused füüsilist ja vaimset abi vajavate eakate ning hooldajate igapäevaellu.

Sotsiaalministeerium käivitab ligi 16 miljoni euro suuruse Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi. Programmi eesmärk on leida ja kasutusele võtta uued tehnoloogiapõhised lahendused, mis aitavad eakatel ja erivajadusega täisealistel inimestel kauem iseseisvalt ja turvaliselt kodus hakkama saada, vähendavad lähedaste koormust ning lihtsustavad hooldajate tööd.

Kas sul on näiteks oma vanemaid või teisi lähedasi hooldades või neid abistades tekkinud ideid, kuidas kaasaegse tehnoloogia abil asju lihtsamalt ja meeldivamalt teha? Või on sul hea mõte, kuidas eakad võimlema panna, et jalad tugevamad ja tasakaal parem oleks ning nii kukkumisi vähendada? Siis pane need mõtted kohe nüüd võimalikult selgelt kirja nii, et see projekti moodi oleks! Ainult idee eest raha ei saa, aga kui leiad mõned partnerid (juriidilist “keha” on läbiviimiseks vaja) ja käid ära konsultatsioonis, siis võib sinu idee sinu osalusel ka lendu tõusta ja maailma muuta!

Nagu sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo oma ettekande alguses rääkis, on maailmas muidugi olemas ka robotid, mis lisaks pesu kokkulappamisele, tolmupühkimisele ja muudele majapidamistöödele suudavad ka intellektuaalset vestlust üleval hoida. Esialgu maksavad nood 20 000 dollarit tükk ja on ilmselt inglisekeelsed. Ka ei suuda nad päris kõike ära teha ning nendegi masinate jaoks on vaja ruumi ning vastavat keskkonda.

Panen siia ka videolõigud pressikonverentsilt, kus selgitatakse, kuidas programmis osaleda saab ja mida ning miks täpsemalt oodatakse.

Vajame terviklikke lahendusi eakatele!

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on Eestist saanud üks e-tervise eestvedajaid maailmas. Järgmine loogiline samm on heaolutehnoloogiad ehk valdkond, kus saame pakkuda lahendusi, mida vajatakse kogu maailmas.

„Sarnaselt teiste riikidega seisame väljakutse ees, kus ühiskond vananeb ja abi vajavate inimeste arv kasvab. Enamik inimesi tahab võimalikult kaua ja väärikalt elada oma kodus, kuid ei taha olla lähedastele koormaks,” ütles Joller. „Selle programmiga ei otsi me eraldiseisvaid äppe, vaid terviklikke lahendusi, mis teevad inimese elu kodus päriselt kergemaks ja turvalisemaks – olgu selleks kukkumise varajane tuvastamine, ravimite võtmise meeldetuletus või üksilduse vähendamine. Uude programmi kutsumegi nii kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, teadusasutusi kui ka teenuseosutajaid esitama koostöös ideid ja projekte nutilahendusteks, mida saaks nelja aasta pärast üle Eesti reaalselt kasutama hakata.”

Heaolutehnoloogiad ei tähenda seejuures üksikuid “vidinaid”, vaid teenusemudeleid, kus tehnoloogia, teenuseosutaja, omavalitsus, tervishoid ja lähedased töötavad koos. Mõte on aidata just nendes igapäevastes olukordades, mis paljudele peredele on tuttavad: lähedane muretseb, kas eakas jõudis turvaliselt koju; inimene unustab ravimeid võtta või jääb üksi oma murega; hooldav pereliige peab iga väikese asja pärast töölt ära tulema. Nutikad lahendused annavad nii inimesele kui ka lähedastele kindlustunde, et abi on õigel ajal olemas.

Esimesse, veebruari lõpus avanevasse taotlusvooru oodatakse ideid ja projekte 6 fookusvaldkonnas

Esiteks otsitakse koduteenustes andmepõhist kaughooldust ja varajast sekkumist võimaldavaid lahendusi, mis aitaks tuvastada kriitilisi olukordi võimalikult vara, et abi jõuaks inimeseni õigel ajal.

Teiseks oodatakse digilahendusi, mis vähendavad üksildust ja toetavad vaimset heaolu. Siia kuuluvad näiteks lahendused, mis aitavad inimestel lihtsamalt suhelda, olla kogukonnaga kontaktis ja jõuda vajaliku abini enne, kui mure paisub suureks.

Kolmandaks otsitakse projekte, mis aitavad säilitada või taastada inimese igapäevast hakkamasaamist tehnoloogia abil. Näiteks motiveerivad treeningu- või taastusravi lahendused koduses keskkonnas kasutamiseks.

Neljandaks on fookuses mitme kroonilise haigusega inimeste toetamine ja terviseriskide ennetamine. Oodatud on lahendused, mis võimaldavad turvalist kaugmonitooringut, aitavad raviplaanist kinni pidada (sh ravimite võtmise tugi) ning ennetavad haiguste ägenemisi.

Viiendaks oodatakse lahendusi, mis toetavad dementsusega inimesi ja nende hooldajaid nii turvalisuse, igapäevarutiinide kui ka hoolduskoormuse vähendamise vaates.

Kuuendaks oodatakse töövahendeid hooldajatele ja teenuseosutajatele, mis aitavad aega kokku hoida ja vähendada bürokraatiat: näiteks dokumenteerimise automatiseerimine ning digitaalsed tööriistad, mis toetavad otsustamist ja meeskonnatööd.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo.

Miks vajame nutikaid lahendusi?

Eesti rahvastik vananeb ja vajadus teenuste järele kasvab. Inimesed elavad kauem ja üha rohkem elab pikaajaliste tervisemurede ja tegevuspiirangutega inimesi, kes vajavad abi nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenustest. Vajadus teenuste järele kasvab järjepidevalt. Arvestame, et üle 30% 65-aastastest ja vanematest inimestest on mitu kroonilist haigust, mis tähendab abi vajadust igapäevaelus. 10 700 vanemaealist (neist 73% naised ja 27% mehed) hooldab ise oma pereliiget 20 ja enam tundi nädalas – s.o ligi 4% 65-aastastest ja vanematest. (Statistikaamet).
Väheneb tööealiste inimeste arv. See tähendab, et on ka vähem töötajaid ja väiksemat maksutulu, niisamuti vähem spetsialiste tervise- ja hoolekandevaldkonnas. 2030. aastaks on sotsiaalvaldkonnas juurde vaja 20% ehk 3000 töötajat. Enim on vaja hooldustöötajaid (OSKA, 2021).
Uuendused on vajalikud, et toetada inimeste kodust toimetulekut. See annab inimestele võimaluse elada oma koduses keskkonnas ning aitab vähendada nii lähedaste kui ka hooldus- ja sotsiaaltöötajate koormust.

Kuidas toetavad heaolutehnoloogiad inimest kodus?

Tehnoloogiad aitavad tagada eakate ja erivajadustega inimeste heaolu ja kindlustunde oma kodus. Nutikad lahendused suurendavad inimeste iseseisvust, turvalisust ja elukvaliteeti. Samuti toetavad nende tervist, aktiivset eluhoiakut ja ühiskonnas osalemist.
Nutikad lahendused ja vahendid aitavad: meelde tuletada ravimite võtmist, annavad märku kukkumisest või äkilisest terviserikkest, samuti võimaldavad kiiret reageerimist hädaolukorras.

Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekava juht Daniel Kotsjuba.

Millist mõju ootame?

Inimesed saavad kauem oma kodus elada. Nende abivajadus väheneb või lükkub edasi.
Väheneb surve koduhooldusele, hooldekodudele, kiirabile ja teistele operatiivkutsestele, erakorralisele ravile.
Väheneb lähedaste hoolduskoormus. Pere ja lähedased saavad kindlust, et nende eakas saab oma igapäevatoimingutega paremini hakkama ja vajadusel kiiret abi.
Aitame leevendada spetsialistide puudust ja kasvavat töökoormust. Nutikad lahendused ja tehnoloogiad jätavad rohkem aega spetsialistidel tööks inimestega.

Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht ja heaolutehnoloogiate arendusprogrammi programmijuht Helen Staak.

Kuidas heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm toimib?

Programm keskendub uudsetele digilahendustele ja kaugteenustele, mis aitavad eakatel ja erivajadustega täisealistel kauem iseseisvalt kodus hakkama saada.

Toetatakse mõjusate ja jätkusuutlike tehnoloogiapõhiste teenusmudelite arendamist avaliku ja erasektori koostöös. Toetuse taotlemine toimub kahe omavahel seotud vooruga:

1. voorus saab toetust taotleda lahenduse väljatöötamiseks kuni 30 000 eurot. Omafinantseeringu nõuet ei ole, toetust antakse 6 kuuks.
2. voorus saab toetust esimeses etapis väljatöötatud lahenduse katsetamiseks ja kasutuselevõtuks alates 500 000 eurost, omafinantseerimine min 12%. Teises voorus saab toetust taotleda ainult esimeses voorus väljatöötatud lahendusele!

Projekti elluviimisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse lahenduse arendamiseks vajalikud osapooled ja seda tuleb ellu viia avaliku ja erasektori partnerluses. Taotlejate ring ei ole piiratud – osaleda saavad kõik juriidilised isikud. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm kestab aastatel 2026–2029 ja projektide rahastamiseks on kavandatud 15,84 miljonit eurot. Rahastamisega käib kaasas arendusprogramm, mida viivad läbi Tehnopol, Eesti Kunstiakadeemia ja Civitta ning mis toetab projekte kogu arendusteekonnal metoodikate, tööriistade ja ekspertnõuga.

Esimese etapi taotlusvoor avatakse 27. veebruaril 2026. Info selle kohta avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel.