Autor: Eestis elab ligi 400 veritsushäirega inimest, kuid diagnoosi ja ravi on saanud vaid pooled. 17. 04. on üleilmne hemofiiliapäev.
Enam kui 7 päeva kestev vererohke menstruatsioon võib olla hüübimishäire!
Ravi ja igapäevane veritsustega toimetulek algavad õigest diagnoosist. Klassikaliselt on rasked veritsushäireid seotud meestega. Kuid ebatavaliselt vererohkete ja üle seitsme päeva kestvate menstruatsioonide või erakordselt suure verekaotusega kulgenud sünnituste taga võib peituda ka harvaesinev hüübimishäire. Iga ebatavalise verejooksu põhjus väärib väljaselgitamist, sest on võti ohtlike seisundite vältimisel tulevikus, näiteks operatsioonide ajal.
Iseeneslikud sinikad ja ninaverejooksud viitavad veritsushäirele
Tähelepanu tasub pöörata ka teistele ohumärkidele. Veritsushäirele võivad viidata kergesti tekkivad ja iseeneslikud sinikad, sagedased ninaverejooksud, pikaajaline veritsus igemetest või väikestest haavadest ning ebaharilikult pikk verejooks pärast hamba eemaldamist või operatsioone. Kui inimene tunneb end ära vähemalt kahes eelnimetatud olukorras, on tugevalt soovitatav oma kahtlusi arutada perearstiga!
Hüübimisfaktorite kättesaadavus on paranenud
Kaasasündinud veritsushäiretega patsientide ravimite kättesaadavuses on Eestis toimunud märkimisväärne edasiminek. Kui varasemalt väljastati vajalikke hüübimisfaktoreid vaid Tallinna ja Tartu suurhaiglatest, siis 10 aastat tagasi alustati ravimi retsepti põhjal väljastamist kohalikest kodulähedastest apteekidest üle Eesti, vajadusel kojukande võimalusega. Eesti Hemofiiliaühingu liikmete värske rahuloluküsitluse andmetel hangib 65 protsenti vastanutest vajalikud preparaadid mugavalt kodulähedasest apteegist ning 15 protsenti eelistab kullerteenust otse koduuksele. Tehtud muudatus on kokkuhoidnud olulist aega ja raha, parandanud logistikat ja elukvaliteeti. Tänu uuenenud süsteemile tajub lausa 95 protsenti uuringus osalenutest head varustuskindlust. Ikka on veel ühinguliikmeid haruldaste hüübimishäiretega, kelle ravimid ei ole veel retseptiga tagatud ja nad ootavad muudatuse laiendamist ka nendele vajalikele ravimitele.
Liitu Hemofiiliaühinguga
1992 aastal loodud Eesti Hemofiiliaühing koondab ja ootab kõiki kaasasündinud veritsusega inimesi enda ühinguga liituma. Igapäevase nõustamise ja noorte laagrite korraldamise kõrval pingutab organisatsioon pidevalt selle nimel, et teadlikkus veritsushäiretest ühiskonnas kasvaks, et terviklik ravi ja tugi oleks tagatud World Federation of Hemophilia (Maailma Hemofiiliaföderatsioon) tunnustatud põhimõtetel, aga eelkõige iga patsient leiaks tee talle vajalike lahendusteni. Selles peres ei võitle keegi üksi!
Ohumärgid, mis võivad viidata veritsushäirele: ● Kergesti tekkivad ja seletamatud verevalumid ehk sinikad. ● Sagedased ja raskesti peatatavad ninaverejooksud. ● Pikaajaline veritsus väikestest haavadest või igemetest (näiteks hammaste pesemisel). ● Ebatavaliselt vererohked ja pikad menstruatsioonid (kestavad üle 7 päeva). ● Erakordselt suur verekaotus sünnituse ajal või järel. ● Ebaharilikult pikk verejooks pärast hamba eemaldamist, operatsioone või süstimist. ● Raskema veritsushäire korral ka iseeneslikud verejooksud liigestesse, lihastesse või siseorganitesse.
Kuidas end kontrollida? ● Kas oled kunagi pöördunud arsti poole ebaharilikult pika verejooksu tõttu? ● Kas sinikad või hematoomid tekivad sul kergesti, ilma nähtava põhjuse või tugeva traumata? ● Kas sul on pärast hamba eemaldamist esinenud pikaajalist verejooksu? ● Kas operatsiooni ajal või vahetult pärast seda on tekkinud ülemäärast verejooksu? ● Kas kellelgi sinu perekonnas on diagnoositud veritsushäire?
Kui vastasite vähemalt kahele küsimusele “jah”, on soovitatav rääkida veritsuse teemadel oma perearstiga.