Plastikkottide kottimine töötab!

Plastikkottide kasutamise keelud ja maksustamine vähendasid kuni 47% plastikkottide hulka rannikule jõudnud prügi hulgas.

Üks suurim ookeanide ja rannikute plastireostuse allikaid on kõigile tuttavad õhukesed plastikkotid. Nende ringlussevõtt on madal ning need muutuvad sageli prügiks, kui tuul need minema kannab. Kui need kord loodusesse satuvad, võivad nad loomi ohustada ja laguneda kahjulikeks mikroplasti osakesteks. Kuna teadlikkus sellest probleemist on kasvanud, on enam kui 100 riiki kehtestanud plastikkottide kasutamise keelud või maksud. Kuid nende meetmete mõju plastiprügi kogusele meres ei olnud seni süstemaatiliselt hinnatud.

Saastamaksud töötavad!

Delaware ja Columbia ülikooli uus uuring käsitles põhjalikult plastikkottide kasutamise keeldude ja maksude mõju Ameerika Ühendriikide erinevates piirkondades, et hinnata nende tõhusust. Teadlased leidsid, et need poliitilised otsused tõid kaasa plastikkottide 25–47% osakaalu vähenemise rannapuhastuse jäätmete hulgas võrreldes piirkondadega, kus selliseid poliitikaid ei rakendatud. Aeg oli vähenemise liitlane ning ei leitud mingeid märke endise kotiprügi hulga taastumisest.

Uuringu autoriteks on Kimberly Oremus, Delaware’i Ülikooli Mereuuringute ja -poliitika dotsent, ja Anna Papp, kes on Columbia ülikooli keskkonnaökonomist.

Plastiprügi hulka jälgib Clean Swell

Oremus sai idee uuringuks, kui ta sai teada, et vabatahtlikud kasutasid Delaware’i rannapuhastustel rakendust Clean Swell, et jälgida kogutud prügi hulka. Andmed lähevad Ocean Conservancy TIDES andmebaasi (Trash Information and Data for Education and Solutions), mis säilitab igal aastal tuhandete koristusaktsioonide andmeid üle kogu maailma.

„Kui leidsime andmebaasi, kus oli infot erinevate rannikupuhastuste kohta, mõistsime, et saame uurida prügi koostist enne ja pärast poliitika kehtestamist, et näha selle mõju,“ ütles Oremus. „Ja siis saame seda võrrelda kohtadega, kus plastikkottide poliitikat pole kunagi rakendatud.“

Rannaprügi kui plastireostuse näitaja

Uuringu juhtiv autor Papp ütles, et rannapuhastustel kogutud plastikut võib käsitada kohaliku mere- või veekeskkonna üldise plastireostuse näitajana.

„Paljud varasemad uuringud plastikkottide poliitika kohta on kasutanud prügiladustamise andmeid,“ ütles Papp. „Nii et meil oli hea meel lisada sellele ka otsene mõõtmine plastprügi kohta rannikutel.“

„Me tuletame alati vabatahtlikele ja meie partnerorganisatsioonidele meelde, et nende kogutud andmeid kasutatakse tegelike muudatuste tegemiseks, ja need leiud on selle suurepärane näide,“ ütles Allison Schutes, Ocean Conservancy vanemdirektor.

Uuringu läbiviimiseks uurisid teadlased kümneid tuhandeid rannapuhastusi ja sadu kohalikke poliitikaid, et määrata nende mõju plastprügi vähendamisele. Nad keskendusid Ameerika Ühendriikidele, kuna seal puudub föderaalne plastikkottide poliitika, mis võimaldas neil võrrelda erinevaid poliitikaid linna-, maakonna- ja osariigi tasandil samas riigis.

Kuigi võib tunduda loogiline, et plastikkottide keelamine või maksustamine vähendab prügi, ütles Oremus, et tulemused olid isegi ootamatult kindlasuunalised.

Maksud ja keelustamine on hea poliitika

„Kotil on nii palju võimalusi jõuda poekassast loodusesse,“ ütles Oremus. „On suurepärane näha poliitikat, mis töötab nii selgelt mõõdetaval viisil.“

Papp lisas, et uurimistöö käigus üllatas teda asjaolu, et umbes kolmandik ameeriklastest elab piirkonnas, kus mingit tüüpi plastikkottide poliitika on juba jõus.

„Oli huvitav määratleda poliitikate levikut,“ ütles Papp. „Koostasime andmed enam kui 600 poliitika kohta aastatel 2007–2023, kus oli palju varieeruvust nii ulatuses kui ka geograafilises skaalas.“

Uuring näitas ka, et teatud tüüpi poliitikad on plastprügi vähendamisel tõhusamad kui teised. Näiteks leiti, et osariigi tasandi poliitikad avaldasid tugevamat mõju kui linna tasandi omad ning tasud näisid vähendavat prügi rohkemgi kui keeld, kuigi selle põhjuste mõistmiseks on vaja rohkem uuringuid. Veel leiti, et kottide keelud ja tasud olid kõige tõhusamad piirkondades, kus plastikkottide prügi oli algselt suurem probleem.

Uuringu oluline täpsustus on see, et kuigi need poliitikad aitavad vähendada plastikkottide osakaalu rannikul, siis plastikkottide hulk prügis kasvab nii poliitikaga kui ilma poliitikata piirkondades. Lihtsalt see kasv on aeglasem seal, kus poliitika on rakendatud. Seda seetõttu, et plastireostus tervikuna kasvab ja kottide pihta käiv poliitika saab leevendada vaid osa probleemist.

Kuna ÜRO Keskkonnaprogramm on teatanud, et järgmine rahvusvahelise plastileppe läbirääkimiste voor toimub 2025. aasta augustis, rõhutasid Oremus ja Papp, et nende uuring osutab vajadusele terviklikuma lähenemise järele.

„Üldiselt näitavad meie tulemused, et plastikkottide poliitikad on tõhusad rannikute prügi piiramisel,“ ütles Papp. „Meie uuring on esimene suuremahuline analüüs, mis kasutab sadu poliitikaid ja kümneid tuhandeid koristusi, et hinnata nende mõju. Kuid oluline on meeles pidada, et tegemist on suhtelise vähenemisega võrreldes piirkondadega, kus poliitikat pole.“

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!