Pankreast parandavad rakud ravivad diabeeti

Ravikristallidel ja pankreast parandavatel rakkudel põhinev implantaat pakub uut lootust diabeedi ravis, näitab Technioni uuring.

Uuring, mis on avaldatud ajakirjas Science, tutvustab „elavat, rakkudel põhinevat implantaati”, mis toimib kõhunäärmena ning on uutmoodi kaitstud immuunsüsteemi äratõukereaktsiooni eest. Technioni ehk Iisraeli Tehnoloogiainstituudi poolt väljatöötatud uus implantaat võib pakkuda diabeedile isereguleeruvat ravi. Uuringut juhtis Technioni keemiainseneriteaduskonna abiprofessor Shady Farah.

Shady Farah sõnul „registreerib implantaat pidevalt veresuhkru taset, toodab insuliini implantaadi sees ja vabastab täpselt vajaliku koguse – just siis, kui seda on vaja. Sisuliselt muutub implantaat kehas isereguleeruvaks, ravimeid tootvaks elundiks, mis ei vaja väliseid pumpasid, süste ega patsiendi sekkumist.”

Diabeeti ravivad kristallid

Võõrimplantaadid lükatakse aga sageli organismi immuunsüsteemi poolt tagasi, mis on selliste lahenduste arengut aastaid takistanud. Uuringu ühe „olulisima läbimurde” käigus töötasid teadlased välja uudse kristallilise kaitsekilbi tehnoloogia, mis on mõeldud kunstliku kõhunäärme kaitsmiseks. Insenertehniliselt loodud ravikristallidest valmistatud kaitsekilp takistab immuunsüsteemil implantaati võõrkehana ära tunda, võimaldades sellel „toimida usaldusväärselt ja pidevalt mitme aasta jooksul”.

Idee, mille abiprofessor Farah töötas kontseptsioonina välja 2018. aastal, on jätkuvalt uurimisel tema laboratooriumis Technionis tihedas koostöös juhtivate USA institutsioonidega, sealhulgas MIT-i, Harvardi, Massachusettsi ülikooli, Boston Children’s Hospitali ja Johns Hopkinsi ülikooliga.

Uut tehnoloogiat kohandatakse ka teiste krooniliste haiguste raviks

Kuigi uuring keskendub kõhunäärmele, kavatseb uurimisrühm kohandada uut kristallilise kaitsekilbi tehnoloogiat ka teiste krooniliste haiguste raviks. Teadlased rõhutasid, et nende „implanteeritav suletud ahelaga platvorm võib olla kohandatav paljude krooniliste haiguste raviks, mis vajavad bioloogiliste ravimite pidevat manustamist – sealhulgas hemofiilia ning ainevahetus- või geneetilised haigused.” Hiirtel ja mitteinimahvidel testitud uuring kujutab endast „olulist verstaposti” teel inimeste ravimiseni, kuigi kliinilised katsed inimestel ei ole veel alanud.

Viide uuringule

Bochenek, M. A., Farah, S., Doloff, J. C., et al. (2026). [Living cell-based implant functioning as an artificial pancreas]. Science Translational Medicine. https://doi.org/10.1126/scitranslmed.adt1055