Autor: Teadus kinnitab, et sinu elu tähendusrikkus ei teki juhuslikult. Üks selle alussammastest on üllatavalt praktiline: teiste aitamine.
Miks tunnevad mõned inimesed ka rasketel aegadel, et nende elu on sisukas, samas kui teised kogevad sisemist tühjust? Värske teadustöö aitab sellele küsimusele vastata ning toob välja, millest elu mõtestatuse tunne tegelikult koosneb. Uuring näitab, et tähendusrikas elu ei teki juhuslikult — sellel on selged sambad ning üks neist on üllatavalt praktiline: teiste aitamine.
Elu tähenduse teema üle arutlemine ei ole psühholoogias uus. Juba 20. sajandi keskel kirjeldas psühhiaater Viktor Frankl oma kogemusi koonduslaagrist ning jõudis järeldusele, et elu tähenduse tunne võib olla inimese vaimse vastupidavuse keskne allikas.
Viktor Frankl täheldas Theresienstadti koonduslaagris, kus ta vangistuses oli, et vangid, kes leidsid oma elus tähenduse ja säilitasid eesmärgitunde, olid vastupidavamad, samas kui need, kes langesid meeleheitesse, kannatasid nn noogeense ehk elu mõttetuse neuroosi all. See on kokkuvarisemine, mis on tingitud „eksistentsiaalsest frustratsioonist“ või tajutava elumõtte puudumisest. See arusaam ajendas teda arendama logoteraapiat, mis väidab, et elu mõtte olemasolu on inimese põhivajadus, mis on õitsenguks hädavajalik.
Kooskõlas tema tähelepanekutega viitavad praegused uuringud tugevalt sellele, et elu mõte (st see, mil määral inimene kogeb elu tähendusrikkana) on heaolu ja õitsengu jaoks ülioluline. On leitud, et elu tähendusrikkana kogemine on paljude positiivsete tulemuste ennustaja, näiteks väiksema enesetapumõtete esinemissageduse, parema üldise tervise või eluga rahulolu stabiilsuse pikenemise ennustaja täiskasvanutel, kes on kogenud traumat lapsepõlves.
Neli sammast, millele toetub tähendusrikas elu
Värske uuring, mille viisid läbi University of Eastern Finland ja University of Geneva teadlased ning mis avaldati ajakirjas Journal of Happiness Studies, pakub selge mudeli elu mõtestatuse mõistmiseks.
Uurijad leidsid, et tähendustunne põhineb neljal sambal:
1. Elust arusaamine (coherence) – inimene tajub, et tema elu moodustab loogilise terviku. Minevik, olevik ja tulevik on omavahel seotud ning kogemused — ka rasked — sobituvad suuremasse pilti.
2. Eesmärgipärasus (purpose) – inimesel on suund ja sihid. Ta teab, mille poole liigub, ning igapäevastel tegevustel on tähendus.
3. Tähtsustunne (significance) – tunne, et sinu olemasolu loeb. Et sinu tegudel on kaal ja väärtus ning sa ei ole lihtsalt „üks paljudest“.
4. Positiivne mõju teistele (positive impact) – kogemus, et sinu teod muudavad kellegi elu paremaks. See ei pea tähendama suuri kangelastegusid — ka väikesed lahked teod loevad.
Just neljas sammas eristus uuringus eriti tugeva komponendina. Tähendustunne ei teki üksnes eneseteostusest või isiklikest saavutustest, vaid väga otseselt ka sellest, kas inimene kogeb, et ta on teistele kasulik.
Väikesed teod, suur mõju
Uurijad rõhutavad, et positiivne mõju ei tähenda tingimata suuri heategevusprojekte või elumuutvaid algatusi. Sama hästi loeb:
- kolleegile kohvitassi toomine
- kellegi ärakuulamine
- noorema juhendamine
- vabatahtlik töö
- igapäevane lahkus lähisuhetes
Oluline pole teo suurus, vaid kogemus, et sinu tegevus toetab kedagi teist.
Kuidas oma elu mõtestatust kasvatada?
Teadlaste soovitus on praktiline ja enesereflektiivne. Tasub aeg-ajalt küsida endalt kolm küsimust:
- Kes ma praegu olen?
- Kes ma tahan olla?
- Kuidas saan jätkusuutlikult teisi aidata?
Need küsimused aitavad ühendada identiteeti, eesmärki ja mõju — kolme telge, mis toetavad neljandat sammast ehk positiivset panust teistesse.
Sageli arvatakse, et tähendusrikas elu algab enesearengust. Uuring viitab aga, et sama oluline — kui mitte olulisem — on suund väljapoole. Nagu Dalai Laama on öelnud: meie peamine eesmärk elus on teisi aidata. Nüüd toetab seda arusaama ka tänapäevane teadus.
Tähendusrikkus ei pruugi seega peituda suurtes elupööretes, vaid igapäevastes, teadlikes ja hoolivates valikutes. Just nendes väikestes hetkedes võib peituda suurim sisemine tugi tervisele ja heaolule.
Reklaam Leia kanepist tehtud mugavad, stiilsed ja loodushoidlikud jalanõud ja kotid siit!
Mis on mitsva?
Judaismis nimetatakse igapäevast väikest heategu mitsvaks (heebrea keeles mitzvah, mitmuses mitzvot).
Sõna mitsvah tähendab otseselt „käsku” või „kohustust” — see viitab Jumala käskudele Tooras. Igapäevases kõnepruugis kasutatakse seda aga väga sageli ka lihtsalt hea teo või lahke teo tähenduses. Kui keegi aitab teist inimest, annetab, lohutab või teeb väikese heateo, võidakse öelda: “See oli üks mitsva.”
Sageli kasutatakse ka väljendit:
„mitzvah gedolah” — „eriti suur hea tegu”
Igapäevaste väikeste heategude kohta kasutatakse vahel ka mõistet:
„gemilut chasadim” — halastuse ja lahkuse teod, st heateod teiste inimeste heaks (nt abistamine, külalislahkus, toetamine).
Loe lisaks
Kas Jumal oli Maad ja elu luues pigem bioloog või filosoof?
Enesejuhtimine kui heaolu ja tervise vundament
Positiivsed enesekinnitused parandavad vaimset heaolu