Miks on ka südamepuudulikkuse korral vaja end liigutada

Vanematel südamepuudulikkusega patsientidel, kes enne haiglaravi regulaarselt treenisid, oli parem füüsis ja väiksem suremus.

Südamepuudulikkus on suur terviseprobleem – see suurendab oluliselt suremust ja mõjutab tõsiselt haigete elukvaliteeti. Treeningravi on südamepuudulikkusega patsientide jaoks eriti tõhus. Varasemad uuringud on peamiselt uurinud treeningu mõju pärast seda, kui südamepuudulikkus on juba diagnoositud. Kuid meie arusaam sellest, kuidas mõjutab treening haiglaravi tulemuslikust, on suhteliselt tagasihoidlik.

Ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology avaldatud uuringus on Jaapani teadlased uurinud seost haiglaravieelsete treeninguharjumuste ja väljakirjutamisjärgsete tulemuste vahel vanematel südamepuudulikkusega patsientidel. Uuringut juhtis dr Taisuke Nakade Juntendo ülikoolist. Teiste uurimisrühma liikmete hulka kuuluvad dr Yuya Matsue, dr Daichi Maeda, dr Nobuyuki Kagiyama ja dr Tohru Minamino.

Treeningust on alati kasu

„Tahtsime uurida, kas isegi väikest, kuid järjepidevat füüsilist aktiivsust enne haiglaravi saab seostada paremate tervisenäitajatega pärast väljakirjutamist, muutes treeningu kättesaadavamaks ja praktilisemaks suurema hulga südamepuudulikkusega patsientide jaoks,“ ütleb dr Nakade. Nad analüüsisid uuringu FRAGILE-HF andmeid, mis viidi läbi 15 haiglas üle Jaapani. Kokku kaasati uuringusse 1262 patsienti vanuses 65+, kes viidi haiglasse südamepuudulikkuse tõttu.

Selles uuringus osalenud 1262 patsiendist 675 (53,4%) teatasid, et nad treenisid enne haiglaravi regulaarselt. See tähendas mõõdukat 30-minutilist treeningut või 20-minutilist jõulist tegevust, mida tehti vähemalt kord nädalas. Teadlased leidsid, et patsiendid, kes treenisid enne haiglaravi regulaarselt, oli väiksem surmarisk võrreldes patsientidega, kes ei treeninud regulaarselt. Lisaks oli regulaarselt treenivatel patsientidel tugevam haardejõud ja suurem kõnnikiirus.

Teadlased ütlevad, et isegi minimaalne kehalise aktiivsuse tase (nagu kõndimine või mõõdukas treening üks või kaks korda nädalas) on ka südamepuudulikkusega inimeste puhul seotud paremate tulemustega.

Südamepuudulikkusega inimesed vajavad isikupärastatud liikumissoovitusi

Dr Nakade selgitab, et vanematele inimestele soovitatavad treeningukavad peavad olema teostatavamad. Ta räägib ka “lihaste-panganduse” kontseptsioonist, mis räägib sellest, et varasemalt treenitud tugevam keha aitab haigestumisel paremini vastu pidada.

Teadlased näevad põnevaid koostöövõimalusi fitnessimaailma ja kantavate tehnoloogiate tööstustega. Kantavad seadmed ja digitaalsed terviseplatvormid võivad südamepuudulikkusega patsientide toetamisel mängida üliolulist rolli, pakkudes reaalajas aktiivsuse jälgimist, isikupärastatud treeningsoovitusi ja isegi füüsilise allakäigu varajast tuvastamist.

Kuna südamepuudulikkuse koormus kasvab kogu maailmas, on selle uuringu tulemustel väga oluline mõju tervishoiupoliitikale, rehabilitatsiooniprogrammidele ja isegi patsientide koolitusele. Veelgi enam, see rõhutab liikumise tähtsust tervise säilitamisel ja füüsilise vormi halvenemise vastu – me kõik peaksime olema teadlikud kehalise aktiivsuse tähtsusest ja pidama seda hindamatuks investeeringuks meie pikaajalisesse tervisesse!