Mikroplasti külvatakse põldudele koos väetisega

Ka väetamine võib tekitada inimesele ohtlikku mikroplastireostust mitte ainult põldudel, vaid ka jõgedes ja meres.

Tokyo Metropolitan University teadlased on uurinud, kuidas väetisi katvad polümeerid ehk plastid (PCF) jõuavad põldudelt merre ja randadesse. Nad analüüsisid PCF-ide ladestumist randades üle kogu Jaapani ning leidsid, et vaid 0,2% kasutatud PCF-idest kandub tagasi rannikule jõgede vahendusel. Kui aga põlde ühendavad merega kanalid, suureneb see osakaal 28%-ni. Nende tulemused toovad esile potentsiaalselt olulise protsessi plastiprügi globaalses ringluses.

Kui palju mikroplasti saastab Euroopa põlde?

Iga aasta jõuab väetiste kaudu Euroopa Liidu põldudele 8000 tonni mikroplasti. See on märkimisväärne osa 42 000 tonnist mikroplastist, mis keskkonda jõuab. Seda plastiprügi tekitava turu suuruseks EL hinnatakse umbes 400 miljonit eur. EL kasutatavatest väetistest “pakitakse” mikroplasti kuni 10% – täpsemad andmed Eesti kohta puuduvad. Lisaks reostavad Eesti ja Euroopa põlde muidugi ka erinevad taimede kattekiled, väetiste ja mürkide plastpakendid, kasvuhoonete kiled, silo- ja heinapallide kiled, plastnöörid ja köied, sõnniku ja õhu kaudu põldudele jõudev mikroplast, teedelt pärit rehvipuru, autodest väljaloobitud praht jne. Plastmaterjalid lagunevad UV-kiirguse ja mehaanilise kulumise läbi väiksemateks plastijääkideks, mis pinnasesse satuvad.

Mikroplasti reostus meres

Plastireostus – sh meres – kujutab endast tõsist ohtu elusloodusele, ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. Hinnanguliselt kaob umbes 90% merre jõudnud plastist merepinnalt, kogunendes merepõhja või talletub mitmesugustesse teistesse „neelukohtadesse“. „Kadunud plastiprügi“ hulga tõhusaks vähendamiseks on teadlased uurinud keerukaid mehhanisme, mille kaudu plastiprügi liigub oma kasutuskohast merre.

Polümeeriga kaetud väetised PCF

Polümeeriga kaetud väetised (PCF) on oluline mikroplastireostuse allikas. Teatud väetised kaetakse õhukese plastikihiga, et aeglustada kemikaalide vabanemist ja pikendada nende toimet. Neid kasutatakse laialdaselt Jaapanis ja Hiinas riisikasvatuses ning ka nisu, maisi ja teiste kultuuride puhul Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Lääne-Euroopas. On näidatud, et 50–90% Jaapani randadelt leitud plastijäätmete osakestest pärineb PCF-idest. Samas ei ole hästi mõistetud, kuidas PCF-id liiguvad maismaalt merre ja kuidas see mõjutab nende lõplikku „kadumist“.

Suurem osa mikroplastist reostab merd

Tokyo Metropolitan University teadlaste rühm professor Masayuki Kawahigashi ja dr Dolgormaa Munkhbat’i juhtimisel uuris eri keskkondades randadele jõudvate PCF-ide hulka. Nad keskendusid randadele jõgede suudmete lähedal ja kohtades, kus põllumajandusmaadelt toimub otsene äravool merre, uurides kokku 147 ala 17 rannas. Jõgede suudmete lähedal rannast leitud PCF-id moodustavad vähem kui 0,2% ümbritsevates piirkondades kasutatud kogusest. Kui 77% jääb põldudele, siis ülejäänud 22,8% kandub merre. Seevastu otsese äravooluga põllumajandusmaade lähedal näitasid uuringud, et 28% PCF-idest jõuab tagasi randa. Töörühm järeldas, et lained ja looded aitavad neil taas maismaale kanduda, muutes rannad mikroplastide ajutiseks „neeluks“. Kuna enamik põldudelt “kaduma läinud” PCF-idest jõuab jõgedesse, läheb suurem osa neist plastkapslitest lõppkokkuvõttes „kaduma“.

Polümeeriga kaetud väetisekapslitest, mida kasutatakse riisipõldude väetamisel, jääb 77% põldudele ning hinnanguliselt vaid 0,2% jõuab randadesse – ülejäänud 22,8% “kaob” merre. Skeem Tokyo Metropolitan University.

Teadlased märkasid ka, et paljud leitud PCF-i mikroplastid olid punakaks ja pruunikaks muutunud. Energiadispersioonilise röntgenspektroskoopia (EDX) analüüs näitas raua- ja alumiiniumoksiidi uute osakeste lisandumist, mis võivad kapsleid raskemaks muuta ja vähendada nende tõenäosust kaldale tagasi uhutud saada. Kuigi suure saasteallika keeruka liikumise mõistmisel on veel palju väljakutseid, on see uuring oluline esimene samm PCF-ide rolli jälgimisel globaalses „kadunud plastide“ probleemis.

Reklaam Osta kanepist jalanõud ja kaitse loodust!