Mere kuumalained kujundavad ümber kogu elu

Mere kuumalained kujundavad ümber kogu elu

Merekuumalaine põhjustas Põhja-Ameerika läänerannikul enneolematu ökoloogilise häiringu tuhandete kilomeetrite ulatuses.

Victoria Ülikooli (UVic) uus uurimus toob esile, kuidas merekuumalained võivad mere ökosüsteeme oluliselt mõjutada ning pakub hoiatava pilguheidu tuleviku ookeanisoojenemisse ja selle mõjudele.

Merevesi 2 kuni 6 kraadi üle ajaloolise keskmise

Aastatel 2014–2016 koges Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannik kõige pikemat kunagi registreeritud merekuumalainet. Temperatuur ulatus kahe kuni kuue kraadini üle ajaloolise keskmise ning püsis kõrgel pika aja jooksul. UVic-i Baum’i labori teadlased on koostanud põhjaliku ülevaate selle kuumalaine ökoloogilistest mõjudest, tuginedes 331 esmasele uuringule ja valitsusraportile.

„Merekuumalaine põhjustas enneolematu ökoloogilise häiringu tuhandete kilomeetrite ulatuses Põhja-Ameerika läänerannikul,“ ütles uurimuse juhtivautor ja endine UVic-i järeldoktorant Samuel Starko. „Meie terviklik kokkuvõte kuumalainete ökoloogilistest mõjudest aitab meil paremini mõista nende kogumõju ning asetada neid laiemasse konteksti koos teiste merekuumalainetega.“

Uurimuse kohaselt täheldati 240 liiki väljaspool nende tavapärast leviala, kusjuures paljusid liike märgati põhjapoolsemates vetes kui kunagi varem. Mitmed liigid, näiteks delfiin Lissodelphis borealis ja merilimusk Placida cremoniana, leiti enam kui 1000 kilomeetrit põhja pool nende tavalistest elupaikadest.

Kuumalaine tekitas suure majandusliku kahju

Kuumalaine põhjustas laialdasi pruunvetika- ja meriheinavarude kahanemisi ning paljud veealused metsad varisesid kokku. Liigid meritähtedest merelindudeni surid enneolematutes mastaapides ning mitmel mereimetajaliigil täheldati ebatavalisi suremusjuhtumeid. Kaljuste rannikutega seotud võtmekiskja Pycnopodia helianthoides oli väljasuremise äärel.

Paljud kuumalainete mõjud olid ahelreaktsioonilised – otsesed mõjud ühele liigile põhjustasid keerukaid muutusi kogu ökosüsteemis, mõjutades kõike planktonist kuni vaaladeni. Temperatuuri tõusuga seotud haigused, näiteks meritähtede kahanemistõbi ehk lagunemishaigus (sea star wasting disease, sea star wasting syndrome), aitasid kaasa ökosüsteemide kokkuvarisemisele. Kalasaagi ja toiteväärtuse vähenemine tekitas probleeme kiskjatele. Planktonikooslused reorganiseerusid ning ookeani tootlikkus muutus.

Kuumalainel olid ka majanduslikud tagajärjed. Mitmete kalapüügipiirkondade sulgemine liikidevaheliste suhete muutumise, haiguste leviku ja elupaikade kadumise tõttu tõi kaasa sadu miljoneid dollareid kahjusid.

„Kuna kuumalained muutuvad kliimamuutuse tingimustes üha sagedasemaks ja intensiivsemaks, pakub 2014–2016. aasta Vaikse ookeani kirdeosa merekuumalaine kriitilise näite sellest, kuidas kliimamuutus mõjutab ookeanielu ja milline meie tulevikuookean välja võib näha,“ ütles UVic-i mereökoloog ja kliimanõunik Julia Baum. „See uurimus rõhutab kiireloomulist vajadust ennetavate, ökosüsteemipõhiste merekaitse strateegiate ja kliimamuutuste leevendusmeetmete järele.“

Viide uuringule: https://www.taylorfrancis.com/chapters/oa-edit/10.1201/9781003589600-2/ecological-responses-extreme-climatic-events-systematic-review-2014%E2%80%932016-northeast-pacific-marine-heatwave-samuel-starko-graham-epstein-lia-chalifour-kevin-bruce-daisy-buzzoni-matthew-csordas-sean-dimoff-rebecca-hansen-dominique-maucieri-jennifer-mchenry-kristina-tietjen-brian-timmer-julia-baum