Autor: Karolinska Instituudis tehtud uuringu käigus avastati, et aju tõlgendab teatud aroome maitsena ning see mõjutab toitumis- ja ostuharjumusi.
Maitsestatud joogid ilma suhkruta võivad tunduda magusad – ja nüüd teavad teadlased, miks. Rootsis Karolinska Instituudis tehtud uus uuring, mis avaldati ajakirjas Nature Communications, näitab, et aju tõlgendab teatud aroome maitsena.
Kui me sööme või joome, ei koge me üksnes maitset, vaid pigem „flavour’it” või hõngu või üldmaitse-taju, mis ühendab nii lõhna kui maitse. See maitseelamus tekib maitse ja lõhna kombinatsioonist, kus toidust pärinevad aroomid jõuavad ninaõõnde suu kaudu – seda nimetatakse retronasaalseks lõhnatajuks. Karolinska Instituudi teadlased on nüüd näidanud, et aju integreerib neid signaale varem, kui seni arvati – juba otsaju insulas ehk aju maitsega tegelevas piirkonnas insulas – enne, kui signaalid jõuavad frontaalsesse korteksisse, mis kontrollib meie emotsioone ja käitumist.
Aju reageerib aroomidele nagu päris toidu maitsele
„Me nägime, et aju maitsega tegelev osa reageerib maitsega seotud aroomidele nii, nagu need oleksidki päris maitsed,” selgitab juhtivautor Putu Agus Khorisantono, Karolinska Instituudi Kliinilise Neuroteaduse osakonna teadlane. „See avastus pakub võimalikku seletust, miks me vahel kogeme maitset ainult lõhna kaudu, näiteks maitsestatud vee puhul. See rõhutab, kui tugevalt lõhnad ja maitsed koos töötavad, et muuta toit nauditavaks, tekitades potentsiaalselt isu ja soodustades teatud toitude ülesöömist.”
Uuringus osales 25 tervet täiskasvanut, keda õpetati esmalt tundma ära nii magusat kui ka soolast maitset maitse ja lõhna kombinatsioonide kaudu. Seejärel tehti kaks ajuuuringute seanssi funktsionaalse magnetresonantstomograafiaga (fMRI), mille käigus anti osalejatele kas maitsetu aroom või maitse ilma lõhnata. Teadlased õpetasid algoritmile ära tundma ajutegevuse mustreid magusa ja soolase maitse puhul ning katsetasid seejärel, kas samu mustreid saab tuvastada ka siis, kui osalejatele anti ainult aroome.
Lõhnad võivad mõjutada toitumisharjumusi
Tulemused näitasid, et magusana või soolasena tajutavad aroomid mitte ainult ei aktiveerinud samu aju piirkondi nagu tegelikud maitsed, vaid tekitasid ka sarnaseid aktivatsioonimustreid. See kattuvus oli eriti ilmne maitsega tegelevates ajukoore osades, mis on seotud sensoorsete muljete integreerimisega.
„See näitab, et aju ei töötle maitset ja lõhna eraldi, vaid loob maitseosas ühise esinduse “üldmaitse” kogemusest,” ütleb uuringu viimane autor Janina Seubert, Karolinska Instituudi sama osakonna vanemteadur. „See mehhanism võib olla oluline selles, kuidas kujunevad ja muutuvad meie maitse-eelistused ja toitumisharjumused.”
Teadlased plaanivad nüüd uurida, kas sama mehhanism kehtib ka väliste lõhnade puhul, mida nimetatakse ortonasaalseteks lõhnadeks.
„Tahame välja selgitada, kas ajukoore maitseosa aktivatsioonimuster muutub soolasest magusaks, kui liigume supermarketis juustuletist pagarilettide juurde,” ütleb Putu Agus Khorisantono. „Kui jah, võib see märkimisväärselt mõjutada, milliseid toite me tarbimiseks valime.”
Uuring viidi läbi koostöös Türgi teadlastega ning seda rahastasid Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Rootsi Teadusnõukogu. Teadlased kinnitavad, et neil puuduvad huvide konfliktid.
Viide uuringule
„Tastes and retronasal odours evoke a shared flavour-specific neural code in the human insula”, Putu Agus Khorisantono, Maria G. Veldhuizen, Janina Seubert, Nature Communications, veebis 12. september 2025, doi: 10.1038/s41467-025-63803-6.
Loe lisaks
Miks lennukitoit maitseb nagu see maitseb?
Milline hommikusöök saledab ja parandab keskendumisvõimet?
Vitamiini B1 puudus ja kuidas seda ennetada