Kuidas linna rohelisemaks ja paremaks teha

Kohalike kaasamine rohealade rajamisse ja hooldamisesse aitab heaolu kasvatada ja samal ajal ka elurikkuse kriisi lahendada.

Inglaste aiandustraditsioonid on meilegi tuntud. Exeteri Ülikooli värskelt tehtud uuring aga näitab, et kohalike rohealade haldamine on tõhus just koostöös kogukondadega, kes teavad, mida nad vajavad ja mis neile meeldib. Nii on Inglismaal ja nii on ka Eestis. Omavalitsuste jaoks on hädavajalik mõista, kuidas elanikud neid alasid kasutavad ja mida täpselt väärtustatakse. Ühendkuningriigi omavalitsused on üha suurema surve all luua ja laiendada avalikke rohealade süsteeme, et tõsta loodusliku mitmekesisuse taset ja parandada elanike heaolu. Uuringud tõestavad, et tõhus rohealade haldamine mitte ainult ei paranda elurikkust, vaid aitab vähendada üleujutusi, toetab tervist ning loob ettevõtlusvõimalusi. Ajakirjas People and Nature avaldatud uuring kirjeldab, kuidas omavalitsused saavad kavandada tõhusat pikaajalist rohealade hooldust nii uutel kui ka olemasolevatel linnamaastikel.

Miks on kohalike kaasamine rohealade haldamisse kriitilise tähtsusega?

Exeteri Ülikooli teadlane Fay Kahane selgitas: “Meie uuring näitab, et rohealade tõhusaks haldamiseks peavad omavalitsused tegema kogukondadega koostööd. Hooldamine peab lähtuma kohalikest väärtustest – olgu need hästi hooldatud lillepeenrad või metsikumad, liigirikkad alad.”

Uuring toob välja, et hea võimalus on suunata tähelepanu kohtadele, kus on juba olemas aiandusgrupid. Samas on vähemkindlustatud piirkondades määrava tähtsusega rahaline tugi. Kahane lisas, et omavalitsused peaksid palkama spetsialiste – näiteks ökolooge ja kogukonna kaasajaid –, et luua mitmekesiseid, värvilisi ja lihtsalt hallatavaid rohealasid, mis parandavad elanike heaolu. Tulemused pakuvad kohalikele omavalitsustele teekaarti rohealade tulevikukindlamaks planeerimiseks läbi pidevate investeeringute, kogukonna kaasamise ja kohalike eripärade arvestamise.

5 tegurit, mis määravad rohealade hoolduse edu või läbikukkumise

Uuring ütleb, et enim mõjutavad rohealade haldamise edu järgmised sotsiaalsed ja ökoloogilised tingimused:
• Kogukonna võimekus – sh piirkonna sotsiaalmajanduslik seisund ja vabatahtlike aiandusgruppide olemasolu.
• Maastiku kvaliteet – näiteks vanad puud, kultuuripärand ja vaated.
• Elanike ja omavalitsuse suhted – eriti piirkondades, kus on ajaloolisi pingeid.
• Kohatunnetus – emotsionaalne side, mida elanikud rohealadega tunnevad.
• Finantsinvesteeringud – rohealade arendamise ja hooldamise kulud. Uuring rõhutab ka muutuvat suhtumist “korraliku” versus “metsiku” linnalooduse vahel, tuues välja, et hoolitsemise visuaalsed märgid – näiteks niidetud rajaääred, kuid pikem muru mujal – võivad suurendada elanike uhkust ja toetada elurikkuse taastamist.

Eksperdid kinnitavad: rohealad õitsevad seal, kus kogukonnaga arvestatakse

Cornwalli omavalitsuse keskkonna- ja kliimapoliitika eest vastutav volinik Loic Rich ütles: “Uuring kinnitab meie kogemust – rohealad toimivad kõige paremini siis, kui need kajastavad kogukondade vajadusi ja väärtusi. Koostöös elanikega ning pikaajalise hoolduse kaudu saame luua liigirikkaid ja vastupidavaid alasid, mis toetavad nii loodust kui ka inimeste heaolu.”

Kuidas rohealade uuring tehti ja millised olid tulemused?

Uuring viidi läbi 25 avalikult ligipääsetava roheala kohta üheksas Cornwalli linnas. Teadlased kasutasid ranget kvalitatiivset võrdlevat analüüsi (QCA), kombineerides kohapealseid intervjuusid, veebiuuringuid ja elurikkuse hindamisi. Iga roheala hinnati haldamise, kogukonna osaluse, kaasatuse ning sotsiaalsete ja ökoloogiliste tulemuste põhjal.

Falmouthis vabatahtlikke aiandustalguid korraldanud Karen Hall sõnas: “Selle kauni ala hooldamiseks oli raha vähe, seega käivitasin vabatahtlike igakuised tööpäevad. Taimekooslused on säilinud, kohtasin imelisi inimesi ja oleme ühtlasi kaitsnud linnalooduse väike-elupaiku. See töö on toonud rõõmu paljudele.”

Rohealade tulevik: investeeringud, kaasamine ja keskkonnahüved

Uuring viidi läbi koostöös projektiga Making Space for Nature (varem Green Infrastructure for Growth 2), mida toetas Euroopa Regionaalarengu Fond, Cornwalli omavalitsus ja Exeteri Ülikool. Eesmärk oli luua linnadesse rohealad, mis pakuvad pikaajalist ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Uurimust toetas Majandus- ja Sotsiaalteaduste Uurimiskeskus. Artikli pealkiri on “Tõhus linnaroheala hooldus planeerimise kaudu: kvalitatiivne võrdlev analüüs Edela-Inglismaal” ning see on avaldatud ajakirjas People and Nature.