Autor: Ekspert selgitab, kuidas reageerida, kui märkad või kahtlustad vägivalda ja miks sinu sekkumine on oluline. Julgeid inimesi on üha rohkem.
Pärnu naiste tugikeskuse sõnul otsib iga aasta ligi 10% rohkem inimesi nõu selle kohta, mida teha, kui nad kahtlustavad lähisuhtevägivalda. Samal ajal hoiavad hirm eksida ja julguse puudumine paljusid endiselt tagasi. Ekspert selgitab, miks kõrvalseisjate sekkumine on oluline ning kuidas reageerida, kui märgatakse või kahtlustatakse vägivalda.
“Lähisuhtevägivalla märkajate arv kasvab pidevalt. Igal aastal pöördub meie poole ligi 10% rohkem kodanikke ja ka tööandjaid, kes on märganud abivajajat, ning küsivad nõu, mida teha. See näitab, et inimesed on muutumas teadlikumaks ja tähelepanelikumaks selle suhtes, mis nende ümber toimub,” ütleb Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld. Helistajate seas on nii pereliikmeid, sugulasi, tuttavaid, aga ka tööandjaid, kes märkavad muutusi töötaja käitumises.
Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld.
Samas tunnistab Orupõld, et ühiskonnas jääb kodanikujulgusest endiselt puudu. “Kui inimesed märkavad lähisuhtevägivalla märke, jäävad nad sageli kõhklema, sest nad ei ole kindlad, mida teha, või kardavad eksida. Tegelikult võiksid kõrvalseisjad olla julgemad ja pakkuda lähisuhtevägivalda kogenud inimestele rohkem tuge,” lisab ta.
Tema sõnul on oluline julgustada inimesi usaldama oma sisetunnet ja otsima abi isegi siis, kui nad ei ole kindlad, kas märgatu on tõepoolest lähisuhtevägivald. “Meie ühiskonna sisemine tundlikkus on tegelikult väga arenenud, me oskame märke ära tunda. Nüüd on aeg olla piisavalt julge, et ka reageerida,” selgitab Orupõld.
Kui märkad või kahtlustad vägivalda, siis küsi nõu!
Pärnu naiste tugikeskuse juhi sõnul on probleem selles, et vägivalla märkamine ei vii alati järgmise sammuni ehk spetsialistide poole pöördumiseni. IKEA sotsiaalse algatuse “Märka vägivalda” raames läbi viidud uuring näitab, et paljud inimesed jätavad reageerimata, sest nad ei ole kindlad, kuidas olukorras käituda, või kardavad seda hullemaks teha.
Nendest vastajatest, kes märkasid vägivalla märke, kuid ei sekkunud, ütlesid pea pooled (44%), et nad ei olnud kindlad, kas tegemist oli üldse vägivallaga. Kolmandik (34%) tõi põhjuseks, et nad ei teadnud, kuidas aidata, ning ligi sama paljud (30%) kartsid olukorda hullemaks teha. Uuringust selgus ka, et rohkem kui pooled neist, kes ei reageerinud, kahetsesid seda hiljem.
“Kui kahetsuse tunne on kaua sees, siis on lootust, et järgmine kord reageeritakse paremini. Juba see, et kahetsetakse, näitab, et tundlikkus ja oskus märgata on olemas. Kõike ei saagi esimesel korral täiuslikult teha,” selgitab Orupõld ning lisab, et teadlikkus lähisuhtevägivallast on viimastel aastatel selgelt kasvanud.
Mida iga kõrvalseisja peaks teadma
Pärnu naiste tugikeskuse juht ütleb, et kui märgatakse lähisuhtevägivallale viitavaid märke, on kõige olulisem teada, kuidas olukorras õigesti tegutseda.
“Kui keegi on vägivalla tunnistajaks, tuleb kõigepealt hinnata olukorda ja tagada enda turvalisus. Kui kellegi elu või tervis on vahetus ohus, tuleb kohe ja kõhkluseta helistada hädaabinumbril 112,” ütleb ekspert.
Kui olukord ei ole eluohtlik, saab kõrvalseisja turvaliselt reageerida. Näiteks võib ta võtta nõu saamiseks ühendust ohvriabi abiliiniga ning anda märku, et juhtuvat on märgatud, helistades uksekella, koputades või eemalt hõigates. Ekspert rõhutab, et sekkudes ei tohi kõrvalseisja kunagi seda ohtu enda turvalisust.
Sõltumata sellest, kas märgid viitavad selgelt vägivallale või tekitavad kahtlust, on oluline leida privaatne hetk oma mure väljendamiseks. “Paku inimesele turvalist ruumi vestluseks, kuid ole valmis selleks, et ta ei pruugi kohe avaneda. See võib võtta aega,” selgitab Orupõld.
Kui selline turvaline hetk on loodud, on esimene samm lihtsalt kuulata. “Kuula ilma süüdistavaid küsimusi esitamata ja ära sea kuuldut kahtluse alla. Näita üles mõistmist ja hoolimist ning kinnita, et oled valmis aitama,” ütleb ta. Kui inimene ei tea, mida edasi teha, tasub otsida abi. “Kasvõi alustada internetiotsingust, et leida, millised abivõimalused on olemas ja kuhu lähisuhtevägivalda kogenud inimene saab pöörduda. Nii saab ta suunata spetsialistide juurde,” lisab Pärnu naiste tugikeskuse juht.
Samuti tuleb mõista, et inimene ei pruugi olla valmis kohe tegutsema. “Ta ei pruugi selleks lihtsalt valmis olla. Me peame andma talle aega ja mõistma, kui keeruline on oma elu päevapealt muuta. Kõrvalseisjana peame end tagasi hoidma, et mitte olla liiga pealetükkivad,” kirjeldab ta.
Samas saab kõrvalseisja pakkuda ka praktilist tuge, näiteks helistada koos abiliinile või minna inimesega esimestele kohtumistele kaasa. “Oluline on küsida inimeselt, millist abi ta vajab. Kõrvalseisja ei tohiks kunagi eeldada,” lisab Pärnu naiste tugikeskuse juht.
Lõpetuseks rõhutab Orupõld, et kõrvalseisjad peaksid selgelt väljendama, et vägivald ei ole aktsepteeritav. “Vägivald on vägivald ning seda ei tohi kunagi normaliseerida ega pisendada. Tegelikult ootab iga abivajaja abi,” ütleb ta.
Tuge ja abi saad siit:
- Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
- Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
- Vägivallast loobumise toetamine 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00) või vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee.
- Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.
„Märka vägivalda“ algatusest
Kampaania on osa IKEA pikaajalisest sotsiaalse vastutuse algatusest „Märka vägivalda“, mis panustab ettevõtte visiooni luua parem igapäevaelu paljudele, sealhulgas turvaline elu kodus. IKEA tegevused keskenduvad kolmele suunale: teadlikkuse tõstmine, naiste tugikeskuste uuendamine ja IKEA töötajate kaasamine ning toetamine. Naiste tugikeskuste uuendamised kõigis kolmes Balti riigis aitavad parandada lähisuhtevägivalla ohvrite ajutisi elamistingimusi. Alates algatuse käivitamisest 2020. aastal on Baltikumis renoveeritud 7 tugikeskust, mille tulemusel on uuendatud üle 1700 ruutmeetri elamispinda, ning uuendused jätkuvad ka 2026. aastal.
Uuringu tellis IKEA ning selle viis 2026. aasta veebruaris läbi uuringufirma Norstat. Veebiküsitluses osales 1242 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Valim on esinduslik soo, rahvuse, vanuse ja elukoha lõikes.
Allikas: IKEA pressiteade