Koroonavaktsiin aitab vähki ravida

Uuring näitab, et COVID-19 mRNA vaktsiin käivitab immuunvastuse kaugelearenenud kopsu- ja nahavähi vastu võitlemiseks.

Uuringus leiti, et kaugelearenenud kopsu- või nahavähiga patsiendid, kes said COVID-19 mRNA vaktsiini 100 päeva jooksul pärast immuunravi alustamist, elasid märkimisväärselt kauem kui need, kes vaktsiini ei saanud.

Seda Florida Ülikooli ja Texase Ülikooli MD Andersoni Vähikeskuse teadlaste tähelepanekut peetakse pöördepunktiks enam kui kümneaastases uurimistöös. Testitud mRNA-põhised ravimid aitavad immuunsüsteemi äratada, et too vähi vastu võitleks. Tuginedes varasemale Florida ülikooli uuringule, tähistab see avastus olulist sammu kauaoodatud universaalse vähivaktsiini suunas, mis võimendaks immuunravi kasvajavastast toimet.

mRNA vaktsiinide inimkatsetuste ajalugu algabki 2001. aastast just vähivastase terapeutilise vaktsiini katsetusest.

Vaktsiin aitas ajukasvajat rünnata

Uuring tugineb murrangulisele saavutusele, mille Elias Sayour’i labor tegi eelmisel aastal. Esimeses omataolises inimkatses suutis mRNA vaktsiin kiiresti ümber programmeerida immuunsüsteemi, et rünnata glioblastoomi – agressiivset ajukasvajat, mille prognoos on väga halb. Üks muljetavaldavamaid tulemusi nelja patsiendiga uuringus oli see, kui kiiresti uus meetod — „spetsiifiline” ehk personaliseeritud vaktsiin, mis valmistati patsiendi enda kasvajarakkudest — kutsus esile tugeva immuunvastuse kasvaja vastu.

See võib muuta kogu onkoloogia valdkonda

Kuigi enam kui 1000 patsiendi haigusloo põhjal saadud uuringutulemused on esialgsed, võib neile kinnituse saamine praegu kavandatavas randomiseeritud kliinilises uuringus avaldada laiaulatuslikku mõju vähiravile. „Tagajärjed on erakordsed — see võib muuta kogu onkoloogia valdkonda,“ ütles uuringu juhtivautor dr Elias Sayour, UF Healthi pediaatriline onkoloog. „Me saaksime välja töötada veelgi parema mittespetsiifilise vaktsiini, mis mobiliseerib ja lähtestab immuunvastuse — sisuliselt universaalse, valmis kujul kasutatava vähivaktsiini kõigile vähipatsientidele.“

Dr Jeff Coller, üks juhtivaid mRNA teadlasi Johns Hopkins Ülikooli juures, märkis, et see on järjekordne näide, kuidas Operation Warp Speed jätkab ameeriklaste elude päästmist „unikaalsetel ja ootamatutel viisidel“. „See uuring näitab, kui võimsad mRNA-ravimid tegelikult on ja kuidas need muudavad vähiravi,“ ütles Coller.

Tulemusi esitleti Euroopa onkoloogakongressil Berliinis. Need põhinevad Sayouri kaheksaaastasel tööl, kus kombineeritakse lipiidnanoosakesi ja mRNA-d. Messenger RNA ehk mRNA on molekul, mis kannab rakkudes geneetilist informatsiooni valkude tootmiseks.

Elias Sayour kolleegidega laboris. Foto UF Health, Jackie Hart.

Kasvaja ründamiseks pole vaja rünnata konkreetset kasvajavalku

Sayouri labori tähelepanuväärne leid juulis näitas, et tugeva kasvajavastase reaktsiooni esilekutsumiseks ei ole vaja rünnata konkreetset kasvajavalku — piisab immuunsüsteemi aktiveerimisest – sarnaselt viirusnakkustega. Kui Sayouri patenteeritud „mittespetsiifilisele“ mRNA vaktsiinile lisati levinud immuunravi ravim (nn kontrollpunkti inhibiitor), tekkis hiirtel tugev kasvajavastane reaktsioon. Eksperimentaalne vaktsiin ei olnud suunatud ei COVID-viiruse ega ühegi kasvaja vastu, kuid põhines COVID-vaktsiinidele sarnasel tehnoloogial.

Uuringu juhtivautor dr Adam Grippin, kes töötab nüüd MD Andersonis, esitas küsimuse: kas ka COVID-19 mRNA vaktsiin võiks toimida samamoodi nagu mittespetsiifiline vaktsiin? Selle kontrollimiseks analüüsiti 2019–2023 andmeid kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähiga ja metastaatilise melanoomiga patsientide kohta. Tulemus: COVID mRNA vaktsiini saamine 100 päeva jooksul pärast immuunravi alustamist oli seotud oluliselt pikema elueaga.

Kõige silmatorkavam erinevus ilmnes patsientidel, kellel kasvajate molekulaarse profiili tõttu ei olnud oodata tugevat immuunvastust. Nagu kõigi vaatlusuuringute puhul, vajavad tulemused kinnitust prospektiivses ja randomiseeritud kliinilises uuringus.

Avastus on murranguline

„Kuigi põhjuslikkust pole veel tõestatud, on selline raviefekt täpselt see, mida me loodame näha — aga näeme harva,“ ütles dr Duane Mitchell, UF kliinilise ja translatsioonilise teaduse instituudi direktor. Tavaliselt kasutavad arstid kopsu- ja nahavähi puhul ravimeid, mis „vabastavad pidurid“, et immuunsüsteem saaks kasvajarakke paremini rünnata. Kaugelearenenud vähi puhul ei toimi see enamikul patsientidest piisavalt hästi, kuna teised ravivõimalused (kiiritus, kirurgia, keemiaravi) on sageli ammendunud.

Vaktsineerimine pikendas elu pea kaks korda

Uuring hõlmas 180 kaugelearenenud kopsuvähiga patsienti, kes said COVID vaktsiini 100 päeva jooksul enne või pärast immuunravi alustamist, ja 704 patsienti, kes vaktsiini ei saanud. Vaktsineeritute mediaanelulemus pikenes peaaegu kaks korda — 20,6 kuult 37,3 kuule.

Metastaatilise melanoomi puhul said 43 patsienti vaktsiini 100 päeva jooksul pärast ravi alustamist, 167 patsienti aga mitte. Vaktsineeritute mediaanelulemus tõusis 26,7 kuult 30–40 kuule; osad patsiendid olid andmete kogumise ajal endiselt elus.

Hiiremudelites kombineeriti immuunravimeid COVID-valku sihtiva mRNA vaktsiiniga, mis muutis varem ravile mittealluvad kasvajad ravile reageerivateks ja pidurdas kasvaja kasvu. „mRNA vaktsiin toimib justkui signaalraketina, mis suunab immuunrakud kasvajast lümfisõlmedesse,“ selgitas Sayour.

Järgmine samm on suuremahuline kliiniline uuring OneFlorida+ Clinical Research Network kaudu, kuhu kuuluvad haiglad ja kliinikud Floridas, Alabamas, Georgias, Arkanas, Californias ja Minnesotas. Kui tulemused kinnitust leiavad, võib avastus viia universaalse mittespetsiifilise vaktsiini loomiseni, mis pikendaks vähipatsientide eluiga märkimisväärselt. „Isegi kui elulemus paraneks 5–10%, oleks see nendele patsientidele tohutu väärtusega,“ ütles Sayour.

Vaata ka https://ufhealth.org/news/2025/surprising-finding-could-pave-way-for-universal-cancer-vaccine