Kas eelistada hormoonravi tabletina või plaastrina?

Kas eelistada tablette või nahaplaastreid menopausi ehk üleminekuea nähtude hormoonravis? Vaimse tervise riskid ei ole samad!

Uus uuring viitab, et kuigi nii tabletid kui plaastrid on tõhusad, võib plaaster ehk transdermaalne hormoonravi olla parem patsientidele, kellel on juba vaimse tervisega seotud probleemid.

Hormoonravi – nii tabletina kui ka plaastri kujul – on endiselt kõige tõhusam ravi menopausiga seotud häirivate sümptomite, näiteks kuumahoogude leevendamiseks ning seda peetakse üldiselt ja enamiku patsientide jaoks ohutuks. Uus uuring näitab aga, et riskiprofiilid erinevad sõltuvalt sellest, kuidas hormoone manustatakse.

Mõju sõltub maksast

Hormoonravi puhul ei ole üht kindlat eelistatud manustamisviisi. Parim valik sõltub iga inimese tervislikust seisundist ja eesmärkidest. Tableti-hormoonid läbivad kiiresti maksa ja mõjutavad seetõttu rohkem erinevaid rasvu ehk lipiide meie kehas. Plaastritest läbi naha sisenevad hormoonid seevastu kohe maksast läbi ei käi, mistõttu on ka riskiprofiil teistsugune. Need füsioloogilised erinevused võivad avalduda erinevates riskides kardiometaboolsete, neuropsühhiaatriliste ja neurodegeneratiivsete haiguste tekkeks postmenopausis naistel.

Postmenopausi hormoonravi uuringust

Uuringus, milles osales üle 3800 postmenopausis naise, võrreldi rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, ärevuse, depressiooni ja Alzheimeri tõve esinemissagedust neil, kes said kas suukaudset või transdermaalset hormoonravi.

Teadlased leidsid, et transdermaalne hormoonravi oli seotud väiksema ärevuse ja depressiooni esinemissagedusega võrreldes suukaudse hormoonraviga. Rasvumise, südamehaiguste või Alzheimeri tõve riski puhul olulisi erinevusi ei täheldatud.

Transdermaalsel ehk plaastri-östrogeenil on eeliseid, aga …

„Oli põnev leida meie uuringus statistiliselt olulisi tulemusi, sest need leiud võivad tulevikus aidata kujundada patsiendikesksemat lähenemist,“ ütles uuringu juhtiv autor Liying Wei Drexel University College of Medicine-ist.

„Uuringu kavandamisel jätsime teadlikult välja naised, kellel oli juba südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid – näiteks diabeet, rasvumine, kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk, tubakatarbimine, perekondlik südamehaiguste ajalugu ja varane menopaus –, et luua algtasemel südame-veresoonkonnahaigustest vaba valim. See võimaldas meil selgemini uurida erinevusi suukaudse ja transdermaalse hormoonravi mõju vahel südame-veresoonkonnahaiguste mõjude osas,“ selgitas Xuezhi Jiang, sünnitusabi ja günekoloogia professor Drexel University College of Medicine-is ja Reading Hospital at Tower Health-is.

Foto Nataliya Vaitkevich

Plaastri-östrogeen võib pakkuda teatud vaimse tervise eeliseid

„Kuigi meie leiud viitavad sellele, et transdermaalne östrogeen võib pakkuda teatud vaimse tervise eeliseid võrreldes suukaudsete preparaatidega, ei tohiks neid tulemusi üldistada kogu postmenopausis naiste populatsioonile. Hormoonravi ei ole universaalne lahendus ning manustamisviis tuleks valida individuaalselt ja ühise otsustamise käigus, eriti naistel, kellel on olnud depressiooni,“ lisas ta.

Menopausisümptomite ravi peab olema individuaalne

Kuigi nende seoste kinnitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, viitavad tulemused transdermaalse hormoonravi võimalikele eelistele vaimse tervise seisukohalt ja rõhutavad manustamisviisi tähtsust menopausi hormoonravi määramisel — eriti naistel, kellel on olemasolevaid või potentsiaalseid vaimse tervise probleeme.

„Oluline on mõista, et menopausisümptomite ravi peab olema individuaalne,“ ütles Stephanie Faubion, The Menopause Society meditsiinidirektor. „Õnneks on meil naiste jaoks palju valikuid, kui räägime manustamisviisist, annusest ja hormoonravi vormist, mis võimaldab ravi paremini kohandada.“

Lisateavet menopausi ja tervisliku vananemise kohta leiate menopause.org.

Viide uuringule

Täpsemaid tulemusi esitletakse The Menopause Society 2025 Annual Meeting raames postriesitluses pealkirjaga “Oral vs Transdermal Hormone Therapy in Postmenopausal Women: A Comparison of Obesity, Cardiovascular, Mental Health, and Alzheimer’s Disease Risks.”