Igemepõletik ja hambakaaries kasvatab insuldiriski

Igemepõletik ja hambakaaries kasvatab insuldiriski

Igemehaiguse ja hambakaariese koosesinemine on seotud 86% suurema insuldiriskiga võrreldes tervete hammaste ja igemetega inimestega.

Uus uuring näitab, et igemehaiguse ja hambakaariese koos esinemine on seotud 86% suurema insuldiriskiga võrreldes tervete hammaste ja igemetega inimestega.

Halb suuhügieen on seotud ka 36% suurema südameataki ehk infarkti ja muude kardiovaskulaarsete haiguste riskiga.

Inimestel, kes külastasid regulaarselt hambaarsti, oli 81% väiksem tõenäosus, et neil esineb nii igemehaigus kui ka kaaries.

Teadlaste sõnul võib suuhügieeni parandamine olla oluline ja sageli alahinnatud viis insuldiriski vähendamiseks.

Inimestel, kellel esineb nii hambaauke kui ka igemehaigus, võib olla suurem isheemilise insuldi risk, selgub 22. oktoobril 2025 ajakirjas Neurology® Open Access, American Academy of Neurology ametlikus väljaandes avaldatud uuringust. Uuring ei tõesta, et halb suuhügieen põhjustab insulti — see näitab üksnes seost.

Isheemiline insult on kõige sagedasem insulditüüp ning tekib siis, kui tromb või ummistus takistab verevoolu ajju, jättes selle ilma hapniku ja toitaineteta.

Hambaaugud tekivad hambavaabale kahjulikult mõjuvatest suhkrutest või tärklisest ning võivad olla põhjustatud ka halvast suuhügieenist või geneetikast. Igemepõletik, mis on enamasti seotud halva suuhügieeniga, on igemete ja lõualuu põletik või infektsioon ning võib viia hammaste kaotuseni.

„Me leidsime, et inimestel, kellel oli nii hambaauke kui ka igemehaigus, oli peaaegu kaks korda suurem insuldirisk võrreldes inimestega, kellel oli hea suuhügieen — isegi pärast seda, kui arvestasime muid südame-veresoonkonna riskitegureid,“ ütles uuringu autor dr Souvik Sen University of South Carolinast Columbias. „Need tulemused viitavad sellele, et suuhügieeni parandamine võib olla oluline osa insuldi ennetamisest.“

Kuidas tehti hammaste ja insuldi seose uuring?

Teadlased analüüsisid andmeid 5 986 täiskasvanu kohta, kelle keskmine vanus oli 63 aastat ja kellel ei olnud uuringu alguses insuldi ajalugu. Kõik osalejad läbisid hambaarstliku kontrolli, mille käigus hinnati igemehaiguse ja hambaaukude olemasolu. Osalejad jaotati kolme rühma:

  • terved igemed ja hambad,
  • ainult igemehaigus,
  • igemehaigus koos hambaaukudega.

Uuringu käigus jälgiti neid inimesi 20 aasta jooksul, kasutades telefonikõnesid ja terviseandmeid, et tuvastada, kellel tekkis insult.

  • 1 640 inimesest, kellel oli terve suu, sai insuldi 4%.
  • 3 151 inimesest, kellel oli ainult igemehaigus, sai insuldi 7%.
  • 1 195 inimesest, kellel oli igemehaigus ja hambaaugud, sai insuldi 10%.

Suutervise ja südametervise seosed on tugevad

Kui arvestati ka vanust, kehamassiindeksit ja suitsetamist, siis selgus, et võrreldes tervete suudega inimestega oli neil, kellel esines nii igemehaigus kui ka hambaaugud, 86% suurem insuldirisk. Ainult igemehaigusega inimestel oli risk 44% suurem.

Lisaks leiti, et inimestel, kellel esinesid mõlemad probleemid, oli 36% suurem südameatakki, surmaga lõppenud südamehaiguse või insuldi tõenäosus — võrreldes inimestega, kellel oli terve suu.

Inimestel, kes käisid regulaarselt hambaarsti juures, oli 81% väiksem tõenäosus kogeda nii igemehaigust kui ka hambaauke ja 29% väiksem tõenäosus ainult igemehaiguse esinemiseks.

„See uuring kinnitab, et hammaste ja igemete eest hoolitsemine ei ole oluline vaid ilusa naeratuse jaoks — see võib aidata kaitsta ka aju,“ ütles Sen. „Inimesed, kellel on igemehaiguse või kaariese tunnuseid, peaksid otsima ravi mitte ainult hammaste säilitamiseks, vaid ka võimaliku insuldiriski vähendamiseks.“

Uuringu piiranguks on asjaolu, et osalejate suuhügieeni hinnati ainult üks kord uuringu alguses — muutusi aja jooksul ei registreeritud. Samuti on võimalik, et muud tervisetegurid, mida ei mõõdetud, võisid tulemust mõjutada.

Lisateavet ajutervise kohta leiate platvormilt Brain & Life.

American Academy of Neurology on juhtiv ajutervise eestkõneleja. See on maailma suurim neuroloogide ja neuroteaduste spetsialistide ühendus enam kui 40 000 liikmega.
Neuroloog on arst, kes on spetsialiseerunud aju, seljaaju ja närvisüsteemi haiguste diagnoosimisele, ravile ja hooldusele — näiteks Alzheimeri tõbi, insult, põrutus, epilepsia, Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, peavalu ja migreen.

Loe lisaks

Uus võimalus! Igemehaiguse immuunravi looduslike osakestega

Teie hambahari ja dušiotsikud kubisevad viirustest

Miks on hammaste tervis ka maksale oluline