Autor: Alusta koolipäeva hiljem, maga kauem, õpi paremini! Hilisem koolipäeva algus parandab noorte une kvaliteeti ja matemaatika õpitulemusi!
Noortel on sageli raske mõistlikul ajal magama minna, mistõttu on neil keeruline alustada koolipäeva varahommikul. Põhjuseks muidugi asjaolu, et teismelised on bioloogiliselt „häälestatud” uinuma hiljem kui täiskasvanud. Bioloogiline kell nihkub teismeea jooksul üha hilisemaks – nende ööpäevarütm on täiskasvanute omast kaks tundi taga. Tulemuseks on see, et enamik noori ei maga koolipäevadel end välja ning nende unepuudus süveneb nädala edenedes.
„See on murettekitav, sest krooniline unepuudus ei mõjuta mitte ainult heaolu, vaid avaldab mõõdetavat mõju ka vaimsele tervisele, füüsilisele arengule ja õppimisvõimele,” ütleb Oskar Jenni Zürichi Ülikoolist (UZH). Arengupediaatri Jenni sõnul takistavad noorukite une eripärad neil piisavalt vara uinuda, et katta oma unevajadus, mistõttu võiks koolipäeva hilisem algus avaldada märkimisväärselt positiivset mõju. Kuigi koolipäeva hilisema alguse mõju on rahvusvaheliselt põhjalikult uuritud, napib praegu teadusuuringuid paindlike mudelite kohta, mis võimaldavad õpilastel valida varasema ja hilisema algusaja vahel.
Foto Andrea Piacquadio
Uus koolimudel pakub paindlikku tundide algusaega
Joëlle Albrecht, Reto Huber ja Oskar Jenni Zürichi Ülikoolist ning Zürichi Ülikooli Lastehaiglast viisid nüüd läbi uuringu, mis annab teadusliku põhjenduse kooligraafikutele, mis on paremini kohandatud teismeliste vajadustega. Kolm aastat tagasi võttis St. Galleni kirdeosas asuv Gossau gümnaasium kasutusele paindlikud kooliajad. Sellest ajast alates on õpilastel olnud võimalus osaleda moodulites enne tavapäraste hommikuste tundide algust, keskpäeval ja pärastlõunal. See tähendab, et õpilased otsustavad ise, millal nad koolipäeva alustavad: nad võivad saabuda kell 7.30 või oodata kella 8.30-ni, mil tunnid ametlikult algavad.
Selle mudeli abil uuris teadusmeeskond noorukite unerežiimi ning unepuuduse mõju nende tervisele ja õpitulemustele. Õpilasi, kelle mediaanvanus oli 14 aastat, küsitleti esimest korda vana koolimudeli ajal, mil tunnid algasid kell 7.20, ning teist korda aasta hiljem uue mudeli rakendamise järel. Kokku analüüsis uurimisrühm 754 vastust.
Paindlik koolipäeva algus parandab und
Tulemused on ühesed: 95% õpilastest kasutas võimalust alustada koolipäeva hiljem! Keskmiselt alustati päeva 38 minutit hiljem kui vana süsteemi ajal. Selle tulemusel said teismelised hommikuti ärgata 40 minutit hiljem. Kuna nad läksid magama enam-vähem samal ajal kui varem, pikenes nende kogu uneaeg: koolipäevadel magasid õpilased keskmiselt 45 minutit kauem.
Ilmnes ka muid eeliseid. „Õpilased ütlesid, et neil esines vähem uinumisraskusi ning tervisega seotud elukvaliteet paranes,” võtab juhtivautor Joëlle Albrecht tulemused kokku. Uue mudeli kasutamisel paranesid ka objektiivsed õpitulemused inglise keeles ja matemaatikas võrreldes kantoni testide tulemustega.
Paranenud tervis ja õpitulemused
Tunnustatud ajakirjas Journal of Adolescent Health avaldatud uuring näitab, et paindlik koolipäeva algusaeg võib olla tõhus ja praktiline viis kroonilise unepuuduse vähendamiseks ning noorukite vaimse tervise ja õpitulemuste parandamiseks. „Hilisem tundide algus võib seega oluliselt aidata leevendada praegust õpilaste vaimse tervise kriisi,” lisab kaasautor Reto Huber.
2022. aastal Šveitsi Terviseobservatooriumi (Obsan) avaldatud uuring näitas, et 47% ehk pea pooled 11–15-aastastest noortest koges mitut korduvat või kroonilist psühhoemotsionaalset kaebust, nagu kurbus, väsimus, ärevus, alanenud meeleolu, pinge, ärrituvus, viha ja uinumisraskused.
Viide uuringule
The Power of Flexible School Start Times: Longitudinal Associations with Sleep, Health, and Academic Performance
Loe lisaks
Innovatiivne laste ärevushäirete ravi Oxfordist
Uni on vaimse tervise puuduolev pusletükk
Rootsi psühholoog teeb digitaalse teraapia revolutsiooni
Suvine liikumine peab olema lõbus