Autor: Milliste haavadega inimesed Haavakliinikusse tulevad, millist abi saab ja miks tasub pöörduda just spetsialiseeritud haavaravikeskusesse.
Haavade ravi ei tähenda ainult sideme vahetamist — see tähendab tänapäeval hoopis süsteemset, teadmistepõhist ja väga individuaalset raviprotsessi. Rääkisime Haavakliiniku spetsialistidega, milliste muredega patsiendid nende poole pöörduvad, millist abi pakutakse ning miks tasub haavaprobleemidega pöörduda just spetsialiseeritud haavaravikeskusesse.
Milliste probleemidega patsiendid kõige sagedamini Haavakliinikusse pöörduvad?
Kõige sagedamini tegeleme kolme suurema haavade grupiga.
Esiteks kroonilised haavandid — sealhulgas ka juba varem esinenud haavandite ägenemised. Need on haavad, mis ei parane ootuspäraselt ja vajavad paranemiseks järjepidevat ning professionaalset käsitlust.
Teiseks operatsioonijärgsed haavad. Siia kuuluvad nii puhtad lõikushaavad kui ka infitseerunud ehk nö pahaks läinud operatsioonijärgsed haavad. Sageli pöördutakse ka niitide ja klambrite eemaldamiseks ning paranemise jälgimiseks.
Kolmandaks traumahaavad — kukkumiste tagajärjel tekkinud vigastused, lõike- ja torkehaavad ning harvem ka loomahammustused ja põletushaavad.
Kõige keerulisem on ilmselt hakkama saada erinevate krooniliste haavadega. Mis on selle põhjus, et haavad ei parane pika aja jooksul ja milliseid uusi võimalusi proovida saaks?
Krooniliste haavade – näiteks venoossete ja diabeetiliste jalahaavandite või lamatistest tekkinud haavade – aeglane või puudulik paranemine ei ole juhuslik. Enamasti on häiritud nii normaalne verevarustus kui bioelektriline tasakaal ning lisaks kõigele on haav saastunud mikroobidega, mis põhjustavad pikaajalist põletikku ega lase uuel koel tekkida. Infektsiooni juhtimine on tihti krooniliste haavade ravi keskne osa.
Diabeedi, erinevate veresoonte haiguste, immuunsüsteemiga seotud haiguste ja muude põletikku soodustavate haiguste puhul on häiritud nii verevarustus, hapnikuga varustatus, haava paranemiseks vajalike rakkude ja ainete kohaletoimetamine ja palju muudki. Haavade puhul saavad kahjustada ka närvilõpmed ja pidev valu ei aita samuti haava paranemisele kaasa.
Seetõttu on krooniline haav sageli märk sellest, et haavaravi ei tähenda ainult sideme vahetamist, vaid nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii haava kohalikku keskkonda kui üldist tervislikku seisundit.
Milliste haavade puhul võiksid inimesed teie poole julgemalt pöörduda?
Meie poole jõuab praegu harvem põletushaavade hooldust vajavaid patsiente, kuigi meil on selleks olemas teadmised ja ravivõimekus. Põletushaavad, eriti suuremad ja sügavamad, on tihtilugu altid tüsistuma ning vajavad järjekindlat ja asjatundlikku abi pikema aja vältel. Samuti saame aidata sporditraumade ja -vigastustega seotud haavade korral.
Vähem teatakse ka seda, et pakume abi iluoperatsioonide järgselt — näiteks niitide eemaldamist ja haava paranemise hindamist.
Lisaks haavahooldusele nõustame patsiente põhjalikult koduse ravi osas: õpetame haavaümbruse naha hooldust, aitame valida sobivaid haavaravitooteid ning vajadusel soovitame meditsiiniseadmeid, lähtudes konkreetse haava iseloomust. Sageli on just õiged kodused võtted need, mis määravad haava paranemise kiiruse.
Mis on haavahoolduses uut?
Haavade ravi on kiiresti arenev valdkond. Tänapäeval on kasutusel väga erinevad sidumismaterjalid ja ravimeetodid, mille valik peab põhinema haava seisundil, põhjuse hindamisel ja patsiendi üldisel tervisel.
Üsna uus on väike ja kodus kasutatav elektrostimulatsiooni haavaravi seade. Et haava kiiremini ja edukamalt kokku kasvatada, peab taastama vajaliku bioelektrilise tasakaalu. Elektrostimulatsioon jäljendab noore ja terve inimese naha olekut. See paneb jagunema ja haava poole liikuma makrofaagid ehk õgirakud, mis puhastavad haava piirkonda surnud rakkude osistest ja tõvestavatest bakteritest ning annavad tegutsemissignaali immuunrakkudele. Aktiveeruvad ka naha sügavustes paiknevad tüvirakud, mis hakkavad jagunema ja muutuma teisteks naha rakkudeks. Kiiresti hakkavad jagunema ka fibroblastid ja keratinotsüüdid ning needki liiguvad haava piirkonda, et seda parandada.
Uuringutes on selgunud, et seadme kasutamisel vähenes valu juba 12. päevaks 83% patsientidest. Osadel hakkas valu kaduma juba mõni tund pärast seadme ksutamise algust. See tähendab aga, et inimene saab taas tegeleda oma tavapäraste asjadega nii kodus kui väljaspool kodu. valu vähenemine võimaldab kasutada teisi haavaravi meetodeid, mis valu tõttu varem välistatud olid. 20 nädala jooksul paranes enam kui 80% neist haavadest, mida seni ei suudetud välja ravida. Seade kiirendab oluliselt haavade kokkukasvamist – venoossed haavandid paranesid 1,7 korda kiiremini.
Spetsialiseeritud haavaõed oskavad hinnata haava sügavust, infektsiooniriski, paranemisfaasi ning valida sobiva ravistrateegia. Vajadusel kaasame teisi spetsialiste. Meie eesmärk ei ole ainult haava katmine, vaid selle tegelik paranemine.
Milline on Haavakliiniku taust ja meeskond?
Esimesed patsiendid võtsime vastu 2020. aasta jaanuaris. Viie esimese tegutsemisaasta jooksul on meie meeskonda kuulunud kirurg-fleboloog, kolm haavaõde, jalaravi- ja lümfimassaazi spetsialistid ning kliiniku administratiivtugi.
Lisaks igapäevasele ravitööle panustame ka erialasesse arengusse — korraldame koolitusi tervishoiutöötajatele nii kohapeal kui ka üle Eesti teemapäevadel ja konverentsidel. Soovime tugevdada koostööd teiste tervishoiuvaldkonna partneritega, et haavaravi oleks kättesaadav ja ühtlaselt kvaliteetne.
Millal peaks haavaga kindlasti spetsialisti poole pöörduma?
Kui haav ei parane, kipub korduma, muutub valulikuks, eritab limast, mädast eritist või tekitab ebamugavust — tasub kindlasti tulla hindamisele. Samuti siis, kui ei olda kindel, kuidas haava õigesti hooldada. Varajane sekkumine aitab vältida tüsistusi ja lühendab paranemisaega.
Meie sõnum patsientidele on lihtne: haav ei pea olema “väga hull”, et nõustamisele tulla. Sageli aitab õigeaegne professionaalne hinnang ära hoida suuremad probleemid ja teeb paranemise oluliselt kiiremaks.
Esmase konsultatsiooniga saame teid aidata isegi distantsilt – selleks on meil tasuline haavaõe kaugkonsultatsioon videosilla vahendusel.
Helista meile (372) 661 1211 või kirjuta info@haavakliinik.ee Meie teenused on loetletud siin ja info kirurg-fleboloogi ja jalaveenide uuringu kohta leiad siit!
Haavakliinik asub Tallinnas, Mustamäel, PERHi kõrval Sütiste tee 17/1, Sütiste Tervisekeskuse 3. korrusel.
Loe lisaks
Millega ravida põletikke ja haavu suus?