Euroopa avatud aiad ootavad teid!

6., 7. ja 8. juunil ootavad külastajaid 6 eriilmelist aeda ja parki Harjumaal, Järvamaal, Pärnumaal, Muhus ja Saaremaal.

Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitsjate püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Juuni esimesel nädalavahetusel on 20 Euroopa riigis avatud üle 3000 aia ja pargi, mis pakuvad rõõmsat äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Tänavune Euroopa avatud aedade teema on kiviaid ja kivid aias.

Muhu saarel asuva Seitsme tuule pargi omanik kirjutab:

Minu käekirjaks aiakujunduses on taluarhitektuuri ühendamine selgelt modernsete aiavormidega – terrassid, keraamilised aiavormid, erinevad puhkealad. Olen otsinud ja katsetanud just siia aeda ja selle mullastikuga sobivaid taimi, kelle kasutamine aias haakuks ka ümbritseva maastikuga. Mulle meeldivad põllud ja heinamaad. Talu ümber on piisava suurusega heinamaa, mille lasen oma liigirikkuses suve lõpuni õitseda. Heinamaale on sisse niidetud looklev jalutusrada – helide ja värvide koridor.

Juuni esimesel nädalavahetusel avatud aiad ja pargid ootavad külastajaid! Aiaomanikud tutvustavad aedu ringkäikudel, korraldatakse näitusi, taimevahetust, esinevad muusikud, avatud on kohvikuid.

Eestis avatud aiad

Käesalu mõisa looduslike lilleniitudega aed Harjumaal

Siit leiab aia- ja loodushuviline üsnagi massiivsete kivide ja pärandtaimedega lillepeenra, klassikalise arhitektuuriga huvitava mõisa oranžerii, mille sisemuses saab nautida kohalikke küpsetisi ja kunstinäitust. Tee oranzeriisse ja pargisoppide avastamiseni viib läbi uhke värava ning ala ümbritseb Põhja-Eestile kohane paekivi aed.
Pargi looduslikud lilleniidud, linnulaul, pargisoppidesse peidetud rändrahn ja tiikidel pesitsevad kosklad loovad unikaalse atmosfääri. Huvilised leiavad siit jälgi 18. sajandi moeröögatusest – terrassilise pargiala loodud aedniku ja maastikuarhitekti Friedrich Grosmeyeri poolt.
Euroopa avatud aedade ajaks seavad omanikud sisse maalimistarvete laenutuse – võta aega iseendale ja tunne rõõmu rahulikest hetkedest aias!

Kuusalu kirikuaed Harjumaal

Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik arvatakse olevat üks Põhja-Eesti vanemaid kivist pühakodasid. Tsistertslaste mõju avaldub juba hoone asukoha valikus: tsistertslased eelistasid rajada hooneid suurtest teedest veidi eemale, sageli just jõeorgudesse. Euroopa avatud aedade ajal oodakase külastajaid kõigil kolmel päeval. Toimub kontsert, loengud tsistertslaste jälgedest kogukonnaaianduses, tutvustatakse Kuusalu kirikaia lugu ja aia tähenduse muutumist ajas, müüakse tarvikuid ja taimi, avatud on kohvik, saab vaadata fotonäitust, toimuvad ringkäigud kirikuaias.

Koigi mõisa aed Järvamaal

Koigi mõis sai alguse 1757. aastal, kui Mäo mõisa omanik Adam Friedrich von Stackelberg eraldas osa maavaldusi oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Hooneansamblit hakati rajama 18. sajandi lõpul, mil valmis varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone. Koigi valla sümboliks on kujunenud silmapaistev kellatorniga neogootilik astmikviiluga meierei. Koigi mõisas on haridust alati kõrgelt hinnatud ja juba mõisa rajaja hakkas arendama kohalikku koolielu. Mõisas tegutsenud koolis said hariduse paljude prominentide lapsed, teiste seas skulptor Alexander Friedrich Bock, kelle käe all õppisid hiljem Amandus Adamson ja August Weizenberg. Tänapäeval on Koigi koolis tähtsal kohal kooliaed. Kevadeti peetakse umbrohufestivali, sügiseti moosilaata. Aiaekskursioonile on soovitatav eelnevalt registreerida.

Tõstamaa mõisa aed Pärnumaal

Teadaolevalt juba keskajast pärit Tõstamaa rüütlimõis peidab endas põnevaid aegu ja salapäraseid legende. Mõnel hilisel õhtul võib aimata kõike. Aga mõis oli ka majandusüksus ja tal olid oma ainuõigused ning oma kohustused. Külastajaid ootab mõisa aed kõigil kolmel päeval. Iga külastaja võib tuua (aga ei pea) kodus ülejäänud püsikuid, maitsetaimi, ilupuid-põõsaid ja vastutasuks võib leida põnevaid taimi, mida teised külastajad on toonud. Toimub aeda ja taimi tutvustav ekskursioon, räägitakse ka, mis 100 aastat ja rohkem tagasi mõisaaias toimus.

Mõntu mõisa park Saaremaal

Võimalus tutvuda mõisavaremete, II maailmasõja aegsete rannakaitsesuurtüki positsioonide, Mõntu kooli ajaloo ja pargi loodusharuldustega. Keskpäeval toimub pooletunnine kontsert rahvalike lugudega. Parki saab hõlpsasti külastada ka ratastooliga.

Seitsme tuule aed Muhumaal

SEITSME TUULE AED asub Muhumaal Lõetsa külas Jüri-Jaani Talustuudios. Mullastik on omane Lääne-Eesti saartele, suhteliselt tuultele avatud maastik. Aia suurus on üks hektar ja taksoneid veidi üle saja. Aeda sisenedes kõnetavad külastajaid hooldatud vanad sirelid, kes kunagi olid võssa kasvanud. Alumised tüvede osad on puhastatud ja nendest moodustub graafiline metsa motiiv. Osa sireleid on pügatud ja korrastatud nii, et tüvede alumisse ossa moodustub roheline tahukas ehk hekk.
Suured lemmikud on kõrrelised, kes kui ärataks aia salapärasesse liikumisse. Nende omapärast ilu jätkub uue kevadeni. Viimasel ajal tunnevad omanikud suurt tõmmet lilleniidu vastu – on ju see loomulik loodusmaal, mida kipume juba unustama. Aia moto on: tagasi loodusesse!
Taga-aias asub keraamikatöökoda – Loovuspesa, koos erinevate põletusahjudega. Rakukeraamika valmib töökoja taga puupõletusahjus. Keraamikakursused toimuvad aastaringselt, et oma aeda teha kaunist aiakeraamikat. Osta saab stuudiokeraamikat uuest Aiagalerii majast, kus on võimalik võtta päev endale – lugeda aiaraamatuid ja –ajakirju.

Kogu vajalik teave avatud aedadest Eestis – täpsed asukohad, lahtioleku ajad ja muu – leiab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehelt www.muinsuskaitse.ee

Kes aga juuni esimesel nädalavahetusl juhtub Euroopas ringi reisima, otsige sihtkohas üles mõni avatud aed või park www.rendezvousaujardins.culture.fr