Erakordsed kuumalained võivad naasta veel tapvamatena

Üha soojenevas kliimas tekkivad rängad kuumalained võivad tõsta nädalase suremuse tasemele, mis meenutavad COVID-19 pandeemia tipphetki.

Euroopa viimase 30 aasta viie ränga kuumalaine taga olnud ilmamustrid võivad tänases kuumemas kliimas kordudes põhjustada tuhandeid inimohvreid, selgub 18. novembril ajakirjas Nature Climate Change avaldatud uuringust. Kuumus võib tõsta ühe nädala suremuse tasemele, mis meenutab COVID-19 pandeemia tipphetki. Agressiivsemad meetmed kuumalainete vastu võiksid päästa tuhandeid elusid.

„Kui need samad ilmastikumustrid korduksid praeguses kliimas, kus kasvuhoonegaasid on lõksu püüdnud oluliselt rohkem soojust, oleksid kuumalained tunduvalt tugevamad ja suremus suurem,“ selgitas uuringu juhtivautor Christopher Callahan, endine Stanfordi ülikooli järeldoktor, kes töötab nüüd Indianas.

Viimastel aastatel on globaalne keskmine temperatuur tõusnud peaaegu 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse ajaga ning umbes 0,7 °C võrreldes aastaga 2003, mil kuumalaine tappis Euroopas üle 20 000 inimese. Ka 2025. aasta neljanda kuumima Euroopa suve tõttu suri inimesi tuhandetes.

Kasutades tehisintellekti ja majandusteaduslikke arvutusmeetodeid, hindasid teadlased, et 2003. aasta sarnane ilmaolukord võiks tänases kliimas põhjustada vaid ühe nädalaga umbes 17 800 liigsurma – võrreldes 9 000 surmaga, kui globaalset soojenemist poleks toimunud. Kui kliima soojeneks 3 kraadini, võiks samasuguse kuumalaine ajal suremus ulatuda 32 000 juhtumini nädalas.

Kliima ja ilmastiku ohtlik kombinatsioon

Euroopa kuumalained on sageli seotud „kuumadomeeni“ ehk paigale jäänud kõrgrõhuala tekkega, mis viib kuuma ilma ja kuiva maastiku ohtliku koosmõjuni. 2023. aasta suvel püsis äärmuslik kuumadomeen Lääne-Euroopa kohal kaks nädalat. Temperatuurid küündisid 38 kraadini ning Prantsusmaal hoiti surnuid külmutusautodes, sest surnukuurid olid täis. Statistika järgi oleks sellise sündmuse tõenäosus ilma kliimamuutusteta olnud üks miljonile.

„Teame nüüd, et sama ilmastik võib korduda, kuid tänases kuumas kliimas oleks mõju tunduvalt suurem,“ ütles kaasautor Noah Diffenbaugh Stanfordist.

Kuumalainete poolt hüppeliselt kasvatatav surmaoht

On teada, et kuumalained muutuvad kliima soojenedes aina intensiivsemaks. Uuring näitab, et kuumusega seotud suremus ei kasva järk-järgult, vaid võib kuumuse suurenedes hüppeliselt tõusta.

„Sellised sündmused võivad olla 2050. aasta paiku sama surmavad kui COVID-i halvimad nädalad,“ ütles kaasautor Marshall Burke.

Teadlased analüüsisid Euroopa 924 piirkonna surmaandmeid ja ilmaolusid 1994–2023 aset leidnud viie suure kuumalaine ajal.

Uuringusse kaasati meteoroloogilised andmed, igapäevased pinnatemperatuurid ning surmaregistrid 924 Euroopa piirkonnast viie suure kuumalaine ajal aastatel 1994–2023. Samuti arvestati globaalse keskmise temperatuuriga 12 kuu jooksul enne iga kuumalaine teket. Inimese mõju kliimale varieerus sel perioodil laialt — alates 0,5 kuni 1,3 °C üle tööstusrevolutsioonieelse taseme — mis võimaldas teadlastel uurida väga erinevaid võimalikke kuumalainete stsenaariume.

Sarnaselt varasematele uuringutele näitavad tulemused, et suremusrisk sõltub sellest, milliste temperatuuridega on piirkond harjunud – soojemates kohtades on inimeste tundlikkus kuumusele veidi väiksem kui jahedamates piirkondades.

„Me ei võrdle Pariisi Amsterdamiga, vaid võrdleme Pariisi Pariisi varasemate olukordadega — näiteks 2003. aasta äärmusliku kuumalainet tavapärase 2002. aasta augustiga,” selgitas Burke. „Nii saame eraldada just kuumuse mõju kõigist teistest teguritest, mis võivad suremust mõjutada kas ajas või erinevates kohtades.”

Andmed näitavad, et suremus kasvab järsult juba pärast päevatemperatuuri kerkimist üle 30 °C isegi kõige soojemates piirkondades, mis autorite sõnul võib viidata inimkeha kohanemisvõime piiridele äärmise kuumuse korral.

Oleme uuteks kuumalaineteks lihtsalt nii halvasti valmistunud

Teadlaste hinnangul suudaks ühiskond tulevikus vältida vaid umbes 10% kuumusest tingitud surmadest, kui kohanemine jätkuks sama aeglaselt nagu viimastel kümnenditel.

Kuigi vaja on täpsemaid uuringuid, millised sekkumised on kõige tõhusamad, võivad elusid päästa järgmised meetmed:

juurdepääsu laiendamine jahutusele ja varjule,
kodude ja koolide kohandamine, et parandada tuulutust,
programmide loomine üksikute ja haavatavate inimeste jälgimiseks.

„Kui tekiksid uued või kiiremad kohanemisviisid, oleks võimalik surmade arvu veel vähendada,” lisas Callahan.

Tervishoid saab valmistuda, kui haiglad ja süsteemid plaanivad ressursse selliste tugeva mõjuga stsenaariumide põhjal ega tugine ainult keskmiste temperatuuride prognoosidele.

„Paljud liigsed surmad tulenevad sellest, et me oleme lihtsalt liiga halvasti ette valmistunud,” ütles Burke.

„Paljud liigsed surmad tulenevad sellest, et me oleme lihtsalt liiga halvasti ette valmistunud,” ütles Burke. „Nii nagu COVID-i ajal, kui tervishoiusüsteem oli täielikult üle koormatud — inimesed ei pääsenud haiglasse või saadeti sealt liiga vara koju. Ka siis, kui probleem pole otseselt kuumusega seotud, halveneb inimese ravi ja tervisetulemus.”

Diffenbaugh rõhutab, et tulemused viitavad vajadusele valmistuda suuremateks äärmusteks juba praegu. Aastad, mil temperatuurid ulatuvad 1,5 kraadini üle tööstusrevolutsioonieelse taseme, on juba käes — ja ilm, mis võib muuta need aastad surmavalt kuumaks, pole enam hüpoteetiline.

„Kuigi tuleviku kliimaprojektsioonide suhtes võib olla põhjust skeptilisuseks, saame vähemalt valmistuda selleks, et need ilmastikutingimused, mida oleme juba varem näinud, korduvad uuesti, kuid veel soojemas kliimas,“ ütles ta.