Enesejuhtimine kui heaolu ja tervise vundament

Kuidas ennast juhtida, et vältida läbipõlemist, elada hea tervise ja elurõõmuga, kirjutab oma kogemustele toetudes juhtimiscoach ja koolitaja Reelika Ojakivi.

Ebarealistlikud tähtajad. Lõputud koosolekud. Ajapuudus. Alati kättesaadav režiim. Kohusetunne. Perfektsionism. Enesesisendus – see kõik on ajutine. Eneselohtutus – kõigil on raske, teistel veel hullem. Mida rohkem teeme, seda enam tundub, et peaks veel rohkem tegema. Loodame, et kui piisavalt pingutada, siis lõpuks saabub hetk, mil puhata, olla rahul ja õnnelik. Aga millal see kõik tehtud saab? Ja mis hinnaga?

Ühel hetkel avastame, et omaenda vajadused on jäänud täitmata, kontakt endaga ja elurõõm on kadunud. Tulemuseks on mitte soovitud kõrged saavutused, vaid stress. Tihti võtame tervist iseenesest mõistetavana, kuni see enam nii ei ole… Kui me oma energiat ei kaitse ja elame tuleviku arvelt võlgu, siis see võib viia läbipõlemiseni.

Kelle vastutus on läbipõlemise ennetus? Indiviidi? Meeskonna? Organisatsiooni? Ühiskonna? Mina näen seda ühisvastutusena, aga usun sellesse, et kõik saab alguse iseendast. Igaüks vastutab ennekõike ise oma tervise, enesetunde ja vajaduste täitmise eest. Kuidas seda teha? Kuidas mitte läbi põleda?

Kõik algab iseendast

Olen olnud kiirustamise ja saavutamise rattas, kus töö oli mu elu, mis viis läbipõlemiseni. Minu taipamised:

Ajapuudus on eesmärgipuudus – kõigil on sama palju aega, küsimus on valikutes ja teadlikes otsustes, kuidas seda kasutada.
Ajaplaneerimisest on olulisem une planeerimine.
Teised ei saa su piire austada, kui sa pole neid endale seadnud.
Hästi tehtud on parem kui ideaalselt plaanitud.

Sain aru, kui oluline on enesejuhtimise oskus. Juhina. Inimesena. Juhtimine algab oskusest juhtida iseend – mida paremini saame aru endast, seda kergem on mõista ja juhtida teisi.

„Ühtpidi tahame me kõik õnnelikud olla. Teistpidi teame täpselt, mida selleks tegema peaksime. Aga me ei tee neid asju. Miks? Lihtne. Me oleme liiga hõivatud. Millega? Liiga hõivatud püüdes õnnelik olla.“ Matthew Kelly

Enesejuhtimise mudel

Olen enesejuhtimise teema kokku koondanud terviklikuks mudeliks, mis aitab vähendada stressi ja ennetada läbipõlemist. See on see, mida igaüks saab iseenda heaks teha.

Enesejuhtimine on elukvaliteedi alus. See on oskus elada teadlikult – juhtida oma energiat, tähelepanu ja valikuid kooskõlas sellega, mis on päriselt oluline. Mitte autopiloodil, vaid ise roolis olles.

Mudeli keskmes on eneseteadlikkus – oskus ja valmisolek suunata tähelepanu iseendale, märgata oma mõtteid, tundeid, uskumusi ja vajadusi, mõista nende mõju enda käitumisele ja suhetele.

Mudelil on kolm alustala. Esimeseks on väärtused – teadmine, mis on mu jaoks oluline, mille pinnalt valikuid ja otsuseid teen.

Teiseks on energiajuhtimine, et ma üldse jaksaksin tegutseda: uni, toitumine, liikumine, pausid, värskes õhus olemine. Et see ei jääks lihtsalt teadmiseks, vaid saaks käitumise osaks on vaja harjumusi.

Kui väärtused on teada, energiajuhtimine paigas ja harjumused toetavad, siis jõuame kolmanda alustalani – tähelepanujuhtimine ja fookuse hoidmine.

Täiendavalt on oluline:

Kohalolu – oskus olla oma tähelepanuga siin ja praegu, mitte minevikus või tulevikus.
Tänulikkus – teadlik tähelepanu suunamine sellele, mis on juba hästi. See ei tähenda raskuste eiramist, vaid oskust näha väärtust ka väikestes hetkedes, hoida fookust toetaval ja märgata elu headust ka keerulisel ajal.
Lahenduskesksus – ellusuhtumine, mis paneb otsima aktiivselt viise, kuidas keerulises olukorras hakkama saada, keskendudes tugevustele, ressurssidele ja toimivatele praktikatele.
Sotsiaalsed suhted – oskus märgata, millised suhted loovad selgust, rahu ja tugevust ning millised viivad tasakaalust välja. Suhted võivad olla emotsionaalseks ressursiks, mis aitab tasakaalu hoida ja stressi leevendada.

Väärtused kui kompass

Väärtused on sisemised põhimõtted, mis juhivad sinu valikuid, suhteid ja suunda elus. Väärtused mõjutavad seda, kuidas maailma tajume, milliseid valikuid teeme ja kuidas igapäevaselt käitume. Väärtused aitavad püsida õigel rajal ka siis, kui ümberringi on müra ja palju segadust.

Küsi endalt:

Mis on sinu jaoks päriselt oluline?
Kas sa tead oma väärtusi?
Kuivõrd elad nende järgi?

Enesehoiu sügav mõju

Piisav uni, tervislik toitumine, liikumine, pausid ja värskes õhus viibimine ei ole luksus ega „kui aega jääb“ kategooria. Need on elulised baasvajadused – vundament, millele toetub kõik muu. Sellest vundamendist sõltub heaolu, produktiivsus, elukvaliteet, töövõime. Siin ei piisa teadmisest, et see on oluline – see peab olema igapäevase rutiini osa, et oleksid terve ja jaksaksid.

Uni on energia, heaolu ja töövõime alus – aitab kaasa õppimisele, probleemide lahendamisele, otsuste tegemisele, muutustega toime tulemisele, reaktsioonide kontrollimidele, keskendumisele ja loovusele, väheneb stressitaset jms.

Tasakaalustatud toitumine on läbipõlemise ennetuses sageli alahinnatud tegur. Keha ja aju vajavad stabiilset energiavarustust, et hoida meeleolu, keskendumisvõimet ja stressitaluvust – kõik need langevad kiiresti, kui söömine on ebaregulaarne, ühekülgne või liiga suhkrurikas. Energiakõikumised kiirendavad ärevuse, väsimuse ja frustratsiooni kuhjumist.

Liikumine vähendab väsimust ja ärevust, suurendab energiataset, parandab keskendumisvõimet ja mälu, muudab ärksamaks ja produktiivsemaks – aitab kaasa kõigele, mida soovime, aga loodame saavutada ilma liikumiseta. Liikumine ei võta energiat ära, vaid annab seda juurde. Kui mitte võtta aega liikumiseks, pead arvatavasti aega võtma haige olemiseks.

Pausid ei ole laiskus ega mahavisatud aeg, vaid investeering oma energiatasemesse, heaolusse ja keskendusvõimesse. Me ei vaja alati pikka pausi. Küll aga vajame luba iseendalt, et see paus võtta – ilma süümepiinade ja õigustuseta.

Värskes õhus viibimine on lihtne viis vaimse heaolu ja vastupidavuse toetamiseks. Lühike jalutuskäik alandab stressi, parandab keskendumist ning loob ruumi mõtetele ja tunnetele. Õuesolek aitab une-ärkveloleku rütmi hoida, tõstab energiataset ja toetab närvisüsteemi.

Uni, liikumine, toitumine, pausid ja värskes õhus viibimine ei ole eraldiseisvad soovitused, vaid omavahel tihedalt seotud süsteem. Ebapiisav uni mõjutab sinu toiduvalikuid. Ebatervislikud toiduvalikuid mõjutavad energiataset ning keskendumisvõimet. Ilma liikumiseta ja pausideta kuhjub pinge, mis mõjutab und. Just seetõttu on oluline tegutseda ennetavalt – toetada oma vundamenti iga päev, mitte jääda ootama kurnatuse märke.

Küsi endalt:

Kuivõrd tunned, et puhkad iga öö päriselt välja?
Kuivõrd pakud oma kehale mitmekülgset ja tasakaalus toitu?
Milline on sinu igapäevane kehaline aktiivsus?
Kui palju lubad endale iga päev pause?
Kui palju viibid värskes õhus?

Toetavate harjumuste vägi

Sinu eluviis kujuneb välja selle põhjal, milliseid käitumuslikke valikuid sa teed. Nende taga on harjumused, mis avaldavad tohutut mõju sinu tervisele. Harjumused on nagu autopiloot – kord juba sisse töötatuna viivad need sind soovitud suunas ilma suurema jõupingutuseta. Kuid selleks tuleb alguses teadlikult valida, kuhu suunda see autopiloot seadistada. Iga uus harjumus vajab otsust ja järjepidevat praktikat.

Küsi endalt:

Millised igapäevased harjumused sind toetavad, andes sulle energiat?
Millised harjumused on mittetoetavad – need, millel justkui on võim sinu üle?
Kummad on ülekaalus?
Kas kujundad teadlikult oma harjumusi või kujunevad need iseenesest?

Tähelepanu kui kõige olulisem ressurss

Mida rohkem asju korraga teed, seda vähem suudad ühegi nende juures päriselt kohal olla. Ja mida vähem asju lõpetad, seda vähem on tunne, et oled midagi üldse teinud. Stress ei teki alati sellest, et on liiga palju teha – sageli hoopis sellest, et liiga paljud asjad jäävad pooleli.

Siin tuleb mängu tähelepanu kui meie kõige väärtuslikum ressurss. Mis ja kes saab meie tähelepanu? Kuidas aru saada, mis on päriselt oluline? Kui kõik on oluline, pole miski oluline. Kuidas hoida fookust olulisel? Kuidas delegeerida, “ei” öelda, lasta lahti perfektsusest?

Küsi endalt:

Kuidas juhid oma tähelepanu?
Kuidas hoiad fookust kõige olulisemal?
Kas perfektsus toetab või takistab?
Kuivõrd tunned harmooniat eri eluvaldkondade vahel?

Tugev tervis on teadlike valikute tulemus

Tervis on kõige alus. Tervis mõjutab kõike – kuidas mõtleme, käitume, tunneme, suhestume, töötame jne. Suured saavutused ja erakordsed tulemused nõuavad palju energiat. See energia ei teki iseenesest – tähtis on õppida seda koguma, hoidma ja taastama. Iga väike samm oma tervise toetamiseks on samm elujõulisema elu poole.

Vastutus iseenda heaolu ja tervise eest on ennekõike endal. Ka läbipõlemise ennetus saab alguse endast. Aga sellest üksi ei piisa – organisatsioonil on siin samuti väga suur roll. Enesejuhtimine ei paranda küll katkisi organisatsioone, aga see on muutuvas maailmas midagi, mida igaüks saab iseenda heaks teha.

Parem toimetulek ei tule suuremast pingutusest, vaid enesejuhtimise oskusest. See on vundament, millele toetub tähendusrikas elu ja rahulolu. See vajab praktikat, tähelepanelikkust, ausust, järjepidevust, eneserefleksiooni. Ja vahel ka julgust küsida tuge, sest abi palumine ei ole nõrkus, vaid osa teadlikust enesejuhtimisest.