Autor: Boticelli Veenus ehk La Bella Simonetta on pikka aega olnud iluetalon. Aga mõned märgid vihjavad, et maalil on ka vihje teda ootavale hukule.
Professor Paolo Pozzilli juhitud teadlaste kolmas teadusartikkel käsitleb Botticelli muusa Simonetta Vespucci surma. Esmaspäeval avaldati uusi tõendeid, mis toetavad teooriat, et Botticelli Veenus suri ajuripatsi kasvaja tõttu.
BMJ väljaantavas ajakirjas Medical Humanities avaldatud artikkel on kolmas professor Paolo Pozzilli juhitud artiklite sarjas. Neis tutvustab ta oma uurimistööd renessansiajastu aadlinaise ja Sandro Botticelli muusa Simonetta Vespucci kohta, kes suri kõigest 23-aastasena – seni arvati, et tuberkuloosi.
Simonetta Vespucci (u 1453–1476), kes sündis Genovas Simonetta Cattaneo nime all, oli renessansiajastu kaunitar, keda kutsuti „La Bella Simonettaks“ ehk „kauniks Simonettaks“. Ta abiellus 16-aastaselt Marco Vespucciga ning võlus Firenze eliiti, sealhulgas Medici perekonda.
Botticelli kujutas teda nii „Veenuse sünnis“ kui ka „Primaveras“ ning oli talle sedavõrd pühendunud, et palus end matta tema jalge ette. Simonetta maalidel kuulsaks saanud „Veenuse kõõrdsilmsust“ jäljendasid teisedki kunstnikud ning sellest kujunes renessansiajastu ilu tunnusjoon.
Professor Paolo Pozzilli varasem Simonetta surma käsitlevate dokumentide ja tema portreede analüüs viitas sellele, et kasvav ajuripatsi kasvaja põhjustas ajuripatsi apopleksia – ägeda seisundi, mis lõppes verejooksu ja surmaga. Selle võis vallandada tantsimine või vägivaldne vägistamine – ajalooallikates leidub viiteid mõlemale võimalusele.
Silmade kujutamine toetab ajuripatsi kasvaja diagnoosi
Värskeimas artiklis uurib Pozzilli töörühm, kuidas Botticelli kujutas Vespucci silmi kuulsal maalil „Veenuse sünd“ ja tema teistel portreedel.
Leiud toetavad esialgset hüpoteesi. Teadlased kirjeldavad turset naise silmade ümber, eriti vasaku silma piirkonnas. Silmavalget kattev kude on lõtv või voltides ning selle all paiknev kude on vedeliku kogunemise tõttu turses.
Need muutused koos kõõrdsilmsusega – seisundiga, mille korral silmad ei vaata samas suunas – võivad olla seotud suure ajuripatsi kasvajaga. Mõningast turset on näha ka parema silma ümber.
Londoni Queen Mary ülikooli diabeedi ja kliiniliste uuringute auprofessor Paolo Pozzilli ütles:
„Sandro Botticelli oli hiilgav kunstnik, kes kujutas oma modelle väga tõetruult. Seetõttu pole üllatav, et ta jättis oma maalidele meditsiinilisi tõendeid, mida suudame välja lugeda sajandeid hiljem. Veenuse kõõrdsilmsus ehk strabism Simonetta Vespucci portreedel kätkeb endas kurba paradoksi: kunagi ülistati seda renessansikunstis jumaliku ilu kehastusena ning kunstnikud, näiteks Bronzino, jäljendasid seda, kuid nüüd ilmneb, et see oli hoopis peen vihje teda ootavale hukule.“
Artikli pealkiri on „Ajuripatsi neuroendokriinne kasvaja ja kõõrdsilmsus 1476. aastal surnud noorel naisel“ (Pituitary neuroendocrine tumour and strabismus in a young woman who died in 1476).
Autorid: Paolo Pozzilli, Maria A. Camilletti, Giovanna Strano ja Andrea Salerno.
DOI: 10.1136/medhum-2026-014199
Artikkel ajakirjas Medical Humanities
Varasemad artiklid:
- 2019: „Botticelli Veenus ja tema ajuripatsi adenoom“ (Venus by Botticelli and her pituitary adenoma)
- 2026: Artikkel kirjastuse Wiley veebilehel
Veenuse sünni lugu
Sandro Botticelli maalis „Veenuse sünni“ umbes 1485. aastal, ligi kümme aastat pärast Simonetta Vespucci surma. Tõenäoliselt tellis teose mõni Medici perekonna liige, kuid tellimise täpsed asjaolud pole teada. Antiikmütoloogiast inspireeritud maal kujutab armastuse ja ilu jumalanna Veenuse saabumist Küprose rannikule: ta seisab suurel merikarbil, vasakult puhuvad tuuled kannavad teda kaldale ning paremal ootab noor naine, kes ulatab talle lilledega kaunistatud mantli. Veenuse häbelik poos, milles ta katab oma alastust käe ja pikkade kuldsete juustega, lähtub antiikskulptuuride eeskujust. Temperavärvidega lõuendile maalitud, ligikaudu 173 × 279 sentimeetri suurune teos asub praegu Firenze Uffizi galeriis. Veenuse näojooni on seostatud Simonettaga, kuid tema kujutamine maalil on oletus, mitte kindlalt tõendatud fakt.
Loe lisaks
ECCE HOMO Kristuse ristilöömise meditsiiniline analüüs
Tants leevendab depressiooni ja selgitab algpõhjusi