Biosöega sööt seob süsiniku mulda

Biosöe söötmine veistele seob süsiniku mulda, parandab mulla kvaliteeti, vähendab põllunduse ja loomakasvatuse heitmeid, sh lehmapeeru.

Uus uuring viitab, et biosöe lisamine veiste söödale on paljulubav uus strateegia, kuidas vähendada loomakasvatuse kasvuhoonegaase ning samal ajal parandada mulla tervist. Teadlased leidsid, et enamik piimalehmadele söödetud biosöest läbib seedimise muutumatul kujul ja jääb väga stabiilseks, mis tähendab, et see jõuab sõnnikuga põllule ning võib toimida pikaajalise süsinikuvaruna. Seega võib avastus mängida rolli kliimamuutuse leevendamisel.

Biosüsi on süsinikurikas materjal, mida toodetakse biomassist — näiteks puidust või põllukultuuride jääkidest. Neid kuumutatakse nii, et hapnik ligi ei pääse. Seda on laialdaselt uuritud mulla kvaliteedi parandajana ja pikaajalise süsiniku sidujana muldades.

Foto Simon Dooley via Flickr

Biosöe kasutamise ajalugu on aastatuhandeid pikk

Kõige tuntum ja paremini uuritud ajalooline näide biosöe kasutamisest on Amazonase piirkonna must muld, mida nimetatakse terra preta de índio (“indiaani must maa”). Seda on leitud Brasiilia, Peruu ja Kolumbia Amazonase aladel ning selle kasutamist saab tõendada 500 aastat e.m.a. ja kuni 1500 aastani m.a.j. Terra preta mullad on siiani viljakamad kui ümbritsev troopiline pinnas ja need näitavad teadlikku mullaparandustehnikat. Süsinik on mullas stabiilne sajandeid kuni aastatuhandeid. Lääne-Aafrikas (nt Ghana, Libeeria, Sierra Leone) on leitud nn Aafrika tumedaid muldi, mis sarnanevad terra pretaga ja mille vanus on 1000 kuni 2000 aastat. Need on inimtekkelised ning siiani viljakamad kui ümbritsev pinnas. Rooma ja Kreeka põllumajandustekstid mainivad tuhka ja põletatud materjale mullaparandajatena. Jaapanis ja Hiinas kasutati tuhka ja puusütt komposti parandamiseks ning söestatud riisikestad ja puusüsi lisati kasvupinnasesse.

Biosöe taastumine ja koostis pärast veistele söötmist. Illustratsioon: Iva Lucill Walz, Marie Dittmann & Jens Leifeld

Kuidas vähendada põllumajanduse keskkonnamõju

Põllumajandus ja loomakasvatus tekitab märkimisväärse osa ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitmetest. Teadlased otsivad uuenduslikke viise selle mõju vähendamiseks, säilitades samal ajal tootlikkuse. Biosöe söötmine loomadele on üha huvitavam teema. Biosöe-sööt võib üheaegselt parandada loomade jõudlust ja suurendada mulla süsinikuvaru.

„Meie uurimistöö näitab, et biosöe söötmine veistele võib luua ahelreaktsioonina keskkonnakasu,“ ütlesid uuringu autorid. „Biosüsi läbib looma suures osas muutumatult ning jääb keemiliselt stabiilseks, mistõttu sobib see hästi pikaajaliseks süsiniku sidumiseks, kui see jõuab sõnniku kaudu mulda.“

Mis saab biosöest lehma sees?

Et uurida biosöe saatust pärast seedimist, viis teadlaste rühm läbi söötmiskatsed piimalehmadega ning analüüsis sõnnikuproove kolme täiustatud analüüsimeetodiga. Need tehnikad võimaldasid mõõta, kui suur osa biosöest jäi pärast seedimist alles ja kas selle keemiline struktuur muutus.

Tulemused näitasid, et umbes 70–90% lehmadele söödetud biosöest leiti sõnnikuproovidest. Oluline on, et säilinud biosüsi hoidis alles pikaajalise stabiilsusega seotud põhiomadused, sealhulgas kondenseerunud aromaatsed süsinikustruktuurid, mis on vastupidavad mikroobsele lagunemisele.

Teadlased avastasid ka, et seedimine säilitab valikuliselt biosöe kõige stabiilsemad komponendid. Läbiseeditud materjali keemilised suhtarvud viitasid väga vastupidavale biosöele, mis võib pärast sõnniku mulda viimist püsida seal pikka aega. Selline stabiilsus on süsiniku sidumise seisukohalt kriitiline, sest see takistab süsiniku kiiret naasmist atmosfääri süsihappegaasina.

Kuidas salvestada lehmapuuksu

Lisaks süsiniku sidumisele viitavad tulemused ka muudele eelistele. Sõnnikus olev biosüsi võib aidata stabiliseerida toitaineid ning vähendada metaani ja ammoniaagi heidet — mõlemad on tugevad kasvuhoonegaasid, mis on seotud loomakasvatusega. Samuti võib see parandada mulla viljakust, suurendades toitainete sidumisvõimet ja veehoidmisvõimet põllumajandusmaal.

Kuigi tulemused on paljulubavad, rõhutavad teadlased, et sööda kaudu antava biosöe tõhusus sõltub algmaterjali kvaliteedist ja koostisest. Vaja on täiendavaid uuringuid, et hinnata pikaajalist mõju põldudel ning erinevate biosöe tüüpide mõju loomade tervisele, sõnniku omadustele ja mulla süsinikuvarule.

See on uus võimalus siduda kliimalahendused loomakasvatuse praktikatega. Ühendades söötmisstrateegiad ja mulla süsiniku sidumise, võib biosüsi aidata põllumajandusel vähendada heitmeid ning toetada kestlikku toidutootmist.