Avastus! Rasvadega saab ajuhäireid ravida!

Rasvad toidavad aju! Soomlaste osalusel tehtud avastus tähendab läbimurret metaboolsete ehk ainevahetuslike ajuhäirete ravis.

Austraalia Queenslandi Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased on avastanud, et vastupidiselt pikka aega usutule ei tugine neuronid energiatootmisel ainult suhkrule – nad võivad põletada ka rasva. Veelgi põnevam on see, et suurenenud energiavajaduse korral toodavad neuronid ise rasvu, taaskasutades selleks omaenda rakukomponente. Seda võimaldab võtmevalk nimega DDHD2. See on oluline neuronite regulaator, mis vabastab stimulatsiooni toimel vabu küllastunud rasvhappeid – peamiselt müristiin-, palmitiin- ja steariinhapet – eriti pärast suurt energiakulu nõudvaid õppimisülesandeid. Vahekord on vastavalt 1 : 0,76 : 0,88. Puhkeolekus katavad rasvhapped ligikaudu 20% neuronite energiavajadusest.
Valgust DDHD2 sõltuvate rasvhappe-voogude kadumine hiirtel põhjustab üha edasiarenevaid mälu- ja motoorikahäireid, mis meenutavad HSP54 sündroomi.

Avastus, mis võib muuta patsientide elu 48 tunniga

Ajuhaiguse puhul, mida nimetatakse pärilikuks spastiliseks parapleegiaks 54 (HSP54), ei tööta DDHD2-valk korralikult. Ilma selleta ei suuda neuronid toota energiat andvaid rasvu ega täita oma põhiülesandeid, mis viib varakult tekkinud ja süvenevate häireteni närvisignaalide edastamises. Närvirakud toodavad rasvhappeid, et toita mitokondrites ehk raku jõujaamades toimuvat β-oksüdatsiooni ja ATP tootmist.

Juba noores eas ilmnevad HSP54-patsientidel liikumise ja mõtlemise häired. See avastus annab aga lootust: laboritingimustes kasvatatud kahjustatud neuronitele manustati spetsiaalseid rasvhappelisandeid ning teadlased suutsid taastada nende energiatootmise ja talitluse vaid 48 tunniga.

„See on tõeline läbimurre,” ütles dr Merja Joensuu, projekti idee autor ja uuringu juht Austraalia Bioinseneria ja Nanotehnoloogia Instituudis.
„Oleme näidanud, et terved neuronid kasutavad kütusena rasvu ning kui see (biokeemiliste reaktsioonid) rada HSP54-sarnastes haigusseisundites ei toimi, võib olla võimalik kahjustusi parandada ja neuropatoloogiat tagasi pöörata.”

Uued tehnoloogiad toovad lootust

Uurimisrühm liigub nüüd järgmisse etappi: katsetatakse, kas need rasvhappetel põhinevad ravimeetodid on ohutud ja tõhusad eelklinilistes mudelites – see on vajalik samm enne inimkatseid – ning uuritakse, kas rasvadega toidetud aju ainevahetusrada võib aidata ravida ka teisi seni ravimatuid ajuhäireid.

„Jätkame põnevat koostööd uute mitteinvasiivsete tehnoloogiatega, mis võimaldavad aju kujutistada ja kiirendada seeläbi potentsiaalse ravi arendamist. See läbimurre ei kirjuta lihtsalt õpikuid ümber – see võib muuta inimeste elu,” ütles dr Giuseppe Balistreri Helsingi Ülikoolist.