Autor: Lumeta jõuluootus teeb pimeda aja rusuvamaks. Siiski on võimalik ise palju ära teha, et keha ja vaim püsiksid ärksad. Apteeker annab nõu!
Organismi toimetuleku toetamine ja hea enesetunne algab toitumisest. „Menüüs võiks leiduda nii puu- ja köögivilju, täisteratooteid, valke, tervislikke rasvu ning piiratud koguses suhkrut, soola kui ka küllastunud rasvu,“ räägib Saku Tervisekeskuse Benu proviisor Kelli-Elen Uuselu. Oluline on toekas ja täisväärtuslik toitumine, kuid samas ei tohi keha üle koormata. Uuselu sõnul on hea abivahend Tervise Arengu Instituudi taldrikureegel, mille järgi pool taldrikust peaksid moodustama salat või kuumtöödeldud köögiviljad, valgurikas toit peaks moodustama veerandi ning kiudainerikas lisand võiks kuuluda viimasele veerandile.
Mida on vaja teada D-vitamiini õigest annustamisest?
Üldteada soovitus on võtta viirusterohkel ajal C- ja D-vitamiini. „Immuunsüsteemi aitavad turgutada nii C-vitamiin, punane päevakübar, seleen ja tsink. Lisaks aitab C-vitamiin kaasa raua imendumisele, vähendades seeläbi organismi väsimust ja kurnatust,“ selgitab apteeker.
D-vitamiini manustamise juures on olulisel kohal aga teatav eeltöö. „Kui D-vitamiini taset pole määratud, võib tekkida oht nii ala- kui ka üleannustamiseks. Apteegist liiga väikese annusega preparaadi valimisel ja manustamisel ei tõuse D-vitamiini tase piisavalt, mis võib kaasa tuua D-vitamiini puudusele viitavad sümptomid nagu lihaste nõrkus, sagedased nakkushaigused, väsimus, isegi depressiooni. D-vitamiini pikemaajalisel liigtarvitamisel võivad aga D-vitamiini ülejäägid organismis kuhjuda, mistõttu tekivad kõrvaltoimed,“ täiendab proviisor, lisades, et sobiva preparaadi ja annuse leidmiseks on esmalt arukas pidada nõu apteekriga.
Mida teha uneprobleemidega?
Talveajal satuvad apteeki inimesed, kes kurdavad nõrga või vähese une üle. „Unehäirete korral tasuks enne kangemate unerohtude tarvitamist proovida käsimüügis olevaid toidulisandeid,“ sedastab apteeker. „Abi on unehormooni ehk melatoniini võtmisest tund enne magamaminekut, näiteks suukaudse sprei toime saabub lausa paarikümne minutiga. Paljusid aitab ka õhtuti magneesiumi võtmine, mis lõõgastab lihaseid ja rahustab närvisüsteemi,“ täiendab ta. Ärevuse vastu võitlemisel saab abi rahustava toimega ravimtaimedest nagu palderjan, meliss, humal või veiste-südamerohi.
Kohv või Q10?
Talve saabudes kipub suurenema ka soojade jookide tarbimine, sealhulgas kohvi. „Kuna kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, on ta kõige sagedamini kasutatav erksust andev psühhoaktiivne aine,“ nendib Uuselu. „Paraku on ka kofeiinil oma farmakoloogilise aktiivsuse tõttu koostoimeid teiste ravimitega ning kõrvaltoimeid, näiteks südame pekslemine või vererõhu tõus.“
Alternatiivina kohvile toob apteeker välja koensüümi Q10, mis on organismis sünteesitav antioksüdant. „Lisaks energia andmisele võitleb see vabade radikaalidega ja tugevdab immuunsüsteemi vastupanu haigustele. Pärast 25. eluaastat hakkab Q10 süntees kehas aga järk-järgult nõrgenema, mistõttu on oluline organismi sellega abistada. Antud koensüümi tarvitamine on isegi rangelt soovituslik neile, kes tarvitavad mõne kroonilise haiguse tõttu regulaarselt ravimeid,“ avab Uuselu toidulisandi tausta.
Allikas: Benu apteegid