Autor: Uuring kinnitab, et ookeani soojenemine põhjustab kalade biomassi aastase vähenemise kuni 19,8% ulatuses.
Hispaania Museo Nacional de Ciencias Naturales’i (MNCN-CSIC) ja Colombia Riikliku Ülikooli uue uuringu kohaselt põhjustab jätkuv ookeani soojenemine kalade biomassi peaaegu 20% suuruse aastase languse. Samas leidsid teadlased, et äärmuslikud merekuumalained võivad seda trendi mõnikord varjata, põhjustades mõnedes üksikutes piirkondades ajutist populatsioonide kasvu.
Uuring, mis viidi läbi Vahemere, Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeani kirdeosa vetes, põhineb aastatel 1993–2021 põhjapoolkera 33 990 kalapopulatsiooni kohta tehtud 702 037 biomassi muutuse analüüsil. Kogutud andmed on hädavajalikud nii kalanduse juhtimiseks kui ka mereökosüsteemide kaitseks, mis on inimeste toiduga varustamisel üliolulised.
Kuumalained loovad näilise tasakaalu
Üha sagedasemaks muutuvad merekuumalained ei mõjuta kõiki kalu võrdselt: osa populatsioone kaotab, teised võidavad. Uuring näitab, et kõik sõltub nn termilisest mugavustsoonist ehk ideaalsest temperatuurivahemikust, milles iga liik kõige paremini kasvab ja areneb. Kui kuumalaine tõstab juba soojades vetes elavate kalade elukeskkonna temperatuuri üle nende termilise mugavustsooni, võib nende biomass langeda kuni 43,4%. Seevastu külmemates piirkondades elavad populatsioonid võivad ajutiselt soojenemisest kasu saada, suurendades oma biomassi kuni 176%.
„Kuigi selline järsk biomassi kasv külmades vetes võib kalandusele tunduda hea uudisena, on need tõusud ajutised. Kui suurendavda püügikvoote kuumalainest tingitud biomassi kasvu põhjal, riskime populatsioonide kokkuvarisemisega, kui temperatuur normaliseerub või kui pikaajalise soojenemise mõju taas domineerima hakkab, sest tegemist on lühiajaliste tõusudega,“ hoiatab MNCNi teadur Shahar Chaikin.
Temperatuuri jätkuvast tõusust tingitud ookeanibiomassi püsiv vähenemine on peamine stressitegur, millega meredes elavad liigid silmitsi seisavad.
„Kui eemaldada lühiajaliste äärmuslike ilmastikunähtuste müra, näitavad andmed, et see soojenemine on seotud püsiva, kuni 19,8% suuruse aastase biomassi langusega,“ selgitab Chaikin.
„Erinevalt lühiajalistest äärmuslikest ilmastikukõikumistest, mis võivad olla väga muutlikud, avaldab see krooniline soojenemine pidevat negatiivset survet kalapopulatsioonidele Vahemeres, Põhja-Atlandil ja Vaikse ookeani kirdeosas,“ lisab Colombia Riikliku Ülikooli teadlane Juan David González Trujillo.
Kuidas parandada kalavarude majandamist?
Traditsiooniline lähenemine kalanduse juhtimisele ei pea enam kliimamuutustega sammu. Ülemaailmsete kalavarude tuleviku kaitsmiseks pakuvad autorid välja kolmetasandilise raamistiku, mis ühendab kiire reageerimise, pikaajalise planeerimise ja rahvusvahelise koostöö.
Merekuumalained võivad põhjustada järske ja ulatuslikke biomassi langusi, eriti liigi leviala soojemates servades. Nende populatsioonide taastumise soodustamiseks on lühiajaliselt oluline rakendada nn „kliimavalmis plaane (climate-ready plans)“ – kiireid kaitsemeetmeid, mis jõustuvad kohe, kui sellised äärmuslikud soojusnähtused ilmnevad.
Samas on oluline mitte kaotada silmist ookeani kroonilise ja jätkuva soojenemise poolt põhjustatud vaikset ja järjepidevat biomassi vähenemist. Jätkusuutlik majandamine peab arvestama püsivat langustrendi, mis on juba dokumenteeritud.
Kriis on piiriülene ja üleilmne
Lisaks ületavad liigid paratamatult riigipiire. „Ühe riigi vetes võib liigi populatsioon väheneda, samas kui teises riigis see kasvab. Selles kontekstis on staatilised kalavarude juhtimismudelid aegunud. Tõhus kaitse nõuab rahvusvahelist koordineerimist ja ühiseid ressursihalduse kokkuleppeid,“ järeldab Chaikin.
Kuigi leviala külmemates servades võivad populatsioonid pakkuda ka ajutisi kalapüügivõimalusi, ei tohi need tähelepanu kõrvale juhtida laiemalt kriisilt. „Haldajad peavad väga hoolikalt tasakaalustama kohalikke tõuse ja pikaajalisi langusi, et vältida ülepüüki,“ ütleb Miguel B. Araújo (MNCN-CSIC). „Kuna ookeanide soojenemine jätkub, on ainus elujõuline strateegia keskenduda pikaajalisele vastupidavusele. Juhtimismeetmed peavad arvestama biomassi vähenemisega, mida üha soojem ookean kaasa toob,“ võtab ta kokku.
Viide uuringule
Long-term warming reduces fish biomass, but heatwaves shift it
Loe lisaks
Kliimamuutus mõjutab juba ookeani
Nende majandusharude doteerimine tekitab tohutut kahju