Autor: Uuring: 3 inimest 4-st jätab füsioterapeudi soovitatud kodused harjutused lõpuni tegemata, pidurdades enda taastumist. Miks see nii on?
Hiljuti tehtud küsitluse tulemused näitavad, et enamik USA inimesi ei tee füsioterapeudi soovitatud koduste harjutuste kava korralikult lõpuni. See võib aeglustada paranemist. Ohio State’i ülikooli Wexneri meditsiinikeskuse uuringu kohaselt tunnistas lausa 76% vastanutest, et nad ei tee oma füsioteraapia-harjutusi lõpuni. Füsioterapeudid rõhutavad, et edukas taastumine eeldab koduste harjutuste lisamist igapäevasesse rutiini. Näiteks võiks tasakaalu harjutada ka hambaid pestes, seistes samal ajal ühel jalal. Koduste harjutuste tegematajätmine aeglustab paranemist ja võib ka parenemise ulatust kahandada.
Füsioterapeut Kyle Smith selgitas, et kliinikus veedetud üks kuni kolm tundi nädalas on väike osa kogu nädalast ning ainult see aeg ei pruugi olla piisav suuremate muutuste saavutamiseks. Seetõttu töötavad terapeudid välja koduseid harjutuskavasid ja aitavad patsientidel neid igapäevases elus rakendada, kohandades neid vastavalt tagasisidele ja võimalikele takistustele. Näiteks soovitatakse parkida töö juures kaugemale, teha harjutusi telekat vaadates või kasutada videoid meeldetuletusena, kuidas harjutusi teha.
Küsitluses osalenud 1 006 ameeriklasest tegi kõik määratud harjutused ära vaid 24%. Järgmised 28% tegi ära neist enamuse ehk 75 kuni 99% harjutustest, mis on ka suhteliselt hästi tehtud. Umbes 27% “kui sa kõiki harjutusi ei jõua, siis tee vähemalt pool” inimestest tegi 50–74%.
Ainult 11% tegi 25–49% harjutustest, 8% tegi 1–25% ning 2% ei teinud ühtegi harjutust.
Miks inimesed taastusravi harjutusi ei tee?
Vanemaealised ehk 65+ täiskasvanud tegid vajalikud harjutused täiel määral ära sagedamini kui nooremad (30% vs 12%). Peamised põhjused, miks inimesed kodused harjutused tegemata jätavad, olid unustamine või meeldetuletuste puudumine (40%).
Järgmised väljatoodud põhjused olid ajapuudus (33%), harjutuste igavus (22%), liiga pikk aeg, mis kulub tulemusteni jõudmiseni (19%), valu või hirm olukorra halvenemise ees (18%), vastutuse puudumine visiitidevahelisel ajal (15%), sobimatu ruum või varustus kodus (13%), ei saanud juhistest aru (5%) ja tunne, et need harjutused ei ole vajalikud (12%).
Tuleb muidugi aru saada, et need on vastused, mille tõepärasust pole võimalik täielikult kontrollida. Inimene võib öelda, et ta tegi pooled harjutused ära või et tal ununes, aga tegelikult ei teinud ta pea mingeid harjutusi, sest tahtis lihtsalt diivanil lesida, kuigi teadis väga hästi, et peab ennast liigutama.
Mis sind tagasi hoiab?
Ohio State University pakutavad harjutused kõhulihastele – inglise keeles – leiad siit:
https://health.osu.edu/wellness/exercise-and-nutrition/strengthen-your-abdominal-muscles
Kas Eestis on samal teemal uuringuid tehtud?
Tundub, et täpselt samasugust uuringut Eestis tehtud pole. Küll aga on uuritud seda, kuidas toimivad kodused harjutuskavad konkreetsete haiguste ja seisundite puhul nagu sclerosis multiplex, seljaaju kahjustused, laste tsüstiline fibroos.
Harjutuste tutvustamine toimub tavaliselt kliinikutes, kus patsientidele antakse keskmiselt 3–4 harjutust korraga ning videomaterjalid ja meeldetuletused võivad aidata koduseid harjutusi paremini meenutada. Tartu Ülikooli Kliinikumil on oma füsioterapeutide loodud taastusravi harjutuste videopank, mis pole paraku avalik.
Loe lisaks
Rattatrenn lühendab järjekorda füsioterapeutide juurde
Taastume insuldist füsioterapeudi abiga!
Meditsiiniline kanep vähendab opioidide kasutust