Nitraadid joogivees tekitavad dementsusriski

Nitraadid joogivees tähendavad suuremat dementsuse riski, aga köögiviljadest saadavad nitraadid seostuvad väiksema dementsuse riskiga.

Dementsus on keeruline haigus, mida mõjutavad nii geneetika kui ka elustiil. Dr Nicola Bondonno selgitab, et ka toitumise üksikasjad võivad olla olulised.

Teadlased uurisid nitraadi ja nitriti tarbimise mõju dementsuse ohule sõltuvalt sellest, kustkohast need ained pärit on. Nad jälgisid enam kui 54 000 Taani täiskasvanut kuni 27 aasta jooksul ning leidis, et nitraadi allikas on kriitilise tähtsusega!

Nitraadid loomsest toidust ja joogiveest tõstavad dementsuse riski

Teadlased leidsid, et inimestel, kes tarbisid rohkem köögiviljadest pärinevaid nitraate, oli väiksem risk dementsuse tekkeks. Samas neil, kes tarbisid rohkem nitraate ja nitriteid loomsetest toitudest, töödeldud lihast ja joogiveest, oli dementsuserisk suurem.

Edith Cowani Ülikooli (ECU) dotsent Catherine Bondonno ütles, et köögiviljadest saadav nitraat on seotud väiksema dementsuseriskiga, mida peetakse keha sees toimuva nitraadi muundumise tulemusel tekkiva lämmastikoksiidi (nitric oxide) mõjuks.

„Kui me sööme nitraadirikkaid köögivilju, tarbime me samal ajal ka vitamiine ja antioksüdante, mis arvatavasti aitavad nitraadil muutuda kasulikuks ühendiks — lämmastikoksiidiks — ning takistavad selle muutumist N-nitrosoamiinideks, mis on kantserogeensed ja võivad olla ajule kahjulikud.”

Köögiviljade nitraadid on mõõdukas hulgas ajule head

„Erinevalt köögiviljadest ei sisalda loomsed toidud neid antioksüdante. Lisaks sisaldab liha ühendeid nagu heemraud, mis võivad tegelikult suurendada N-nitrosoamiinide teket. Me arvame, et just seetõttu on erinevatest allikatest pärit nitraadil vastupidine mõju aju tervisele, kuid täpsete mehhanismide kinnitamiseks on vaja laboriuuringuid,” ütles ta.

See on esimene kord, kui joogiveest pärinev nitraati on seostatud suurema dementsuse tekke riskiga. Neil, kes jõid vett, milles nitraadisisaldus jäi alla kehtivate piirnormide, oli siiski dementsust rohkem. Dr Bondonno rõhutas siiski, et tegemist on vaid ühe uuringuga ning vaja on täiendavaid uuringuid.

„Vesi ei sisalda antioksüdante, mis takistaksid N-nitrosoamiinide teket. Ilma nende kaitsvate ühenditeta võib joogivees sisalduv nitraat organismis moodustada N-nitrosoamiine,” ütles ta.

Praegused nitraatide piirnormid aju ei kaitse!

Taanis ja Euroopa Liidus on nitraadi piirnorm põhjavees ja joogivees 50 mg/L, kuid teadlased täheldasid suuremat riski juba joogivee puhul, mis sisaldas vaid 5 mg nitraati liitri kohta!

„Oluline on märkida, et meie tulemused ei tähenda, et inimesed peaksid lõpetama vee joomise. Individuaalsel tasandil on riski suurenemine väga väike ning joogivesi on tervisele palju parem kui suhkrurikkad joogid nagu mahlad ja karastusjoogid. Kuid meie leiud viitavad sellele, et reguleerivad asutused peaksid praegused piirnormid uuesti üle vaatama ja paremini mõistma, kuidas pikaajaline madalatasemeline kokkupuude mõjutab aju tervist.”

Ta rõhutas samal ajal, et tegemist on vaatlusuuringuga, mis ei saa tõestada, et nitraat otseselt põhjustab dementsust. Tulemused tuleb kinnitada teistes uuringutes ning ei saa välistada, et seosele aitavad kaasa ka teised toitumis- või elustiilitegurid.

Dr Bondonno ütles, et uuringu peamine järeldus on üsna lihtne: inimesed, kes tarbivad rohkem köögiviljadest saadavat nitraati — mis vastab ligikaudu ühele tassile beebispinatile päevas —, omavad väiksemat dementsuseriski.

Teisalt oli inimestel, kes tarbisid rohkem nitraate loomsetest toitudest, eriti punasest ja töödeldud lihast, suurem risk.

„Meie tulemuste ja aastakümnete pikkuse toitumis- ja tervisealase uurimistöö põhjal on mõistlik lähenemine süüa rohkem köögivilju ning vähem punast ja töödeldud liha,” lisas ta.

Info Eesti joogivee nitraadisisalduse kohta

Tallinnas on nitraatide hulk joogivees jäänud enamasti umbes 0,5–2 mg/L piiridesse. Linnade joogiveega ongi lood paremad, kuid kaevuvesi Pandivere kõrgustiku piirkonnas (Lääne-Viru, Järva, Jõgeva maakond) võib sisaldada ka 20–50+ mg/L nitraate! Sarnane oht on ka Tartu maakonna põllumajanduspiirkondades, Valga maakonnas, Võrumaa mõnedes piirkondades, Pärnumaal, Läänemaa mõnedes piirkondades ja Saaremaa põllumajanduspiirkondades. Eriti käib see madalate ja vanade salvkaevude kohta.